Asjakohasuse eksimus on üks mitmest erinevat tüüpi eksimustest, mille puhul argumenti kas toetatakse või lükatakse ümber teabe põhjal, mis on esitatud argumendi suhtes tegelikult ebaoluline. Üks levinumaid asjakohasuse eksimusi on ad hominem argumentide kasutamine, mille puhul rünnatakse argumenteeriva isiku iseloomu kui võimalust argumendi diskrediteerimiseks, ilma et argumendi enda kohta oleks mingeid tegelikke märkusi. Asjakohasuse eksitus võib hõlmata ka erinevat tüüpi üleskutseid, nagu pöördumine autoriteedile või apellatsioon teadmatusele.
Asjakohasuse eksimuse esmane aspekt on see, et keegi üritab argumenti toetada või diskrediteerida, tuginedes selle argumendi jaoks ebaolulisele teabele. Ad hominem rünnak või vaidlus on üks lihtsamaid ja ilmsemaid viise seda tüüpi eksituste sooritamiseks. Võib-olla väidab “Bob” näiteks, et süüdimõistetud kurjategijatel peaks olema USA-s hääleõigus. Ad hominem rünnak Bobi vastu võib hõlmata tõsiasja, et ta on süüdi mõistetud kurjategija, tõenäoliselt tema kuriteo üksikasjadega ja muu teabega tema tegelase kohta, mille eesmärk on muuta ta halvaks. Ühelgi sellel teabel pole aga mingit pistmist sellega, kas kurjategijad peaksid saama hääletada, seega on tehtud asjakohasusviga.
Asjakohasuse eksimuste muud levinud vormid hõlmavad mitmesuguseid üleskutseid, mida sageli vaidluses esitatakse. Näiteks autoriteedile pöördumine on katse tugevdada argumenti, mis põhineb selle esitaja autoriteedil. See on ad hominem rünnaku vastand ja seda kasutatakse vihjamiseks, et argumendi esitaja eelised peaksid argumenti ennast tugevdama. Kuna avalduse esitajal ei ole tegelikku mõju väite faktilisele täpsusele, on ka see asjakohasuse eksitus.
Apelleerimine teadmatusele on samuti levinud asjakohasuse eksimus, mille puhul keegi toetab oma väidet väitega, et seda ei ole ümber lükatud. Seda tüüpi argumente kasutatakse sageli väidete puhul, mida on praegu raske või võimatu täielikult ümber lükata. Teadmatuse poole pöördumine oleks väide, et “Kuna keegi pole tõestanud, et mujal universumis elu ei eksisteeri, peab elu eksisteerima ka mujal universumis.” See on siiski asjakohasuse eksitus, kuna see nihutab tõendamiskoormise argumendilt endalt vastupidisele seisukohale, mis ei ole konkreetse esitatud argumendi jaoks asjakohane.