Aseptiline nekroos on seisund, mille korral luukoe teatud kehaosas sureb ja puruneb, kuna see ei saa piisavat verevarustust. Luuraku surm esineb tavaliselt suurtes luudes, nagu puusa-, õla- ja põlveliiges, kuigi kahjustatud võivad olla ka väiksemad luud. Aseptilist nekroosi võivad põhjustada mitmed keskkonna- ja geneetilised tegurid, eriti otsene trauma, alkoholi kuritarvitamine ja sirprakuline aneemia. Seisund on progresseeruv ja võib põhjustada tugevat valu ja nõrkust, kui seda ei ravita. Operatsioon on sageli vajalik terve luukoe siirdamiseks kahjustatud piirkonda ja tervisliku verevoolu soodustamiseks kogu kehas.
Luukoe nekroos on tavaliselt vigastuse tagajärg, mis katkestab vere teatud luust, nagu võib tekkida luumurru või nihestuse korral. Verevarustust võivad mõjutada ka rasvaladestused, mis kogunevad veresoontesse pärast aastatepikkust alkoholi kuritarvitamist. Kortikosteroidid võivad samuti põhjustada aseptilist nekroosi, kuigi arstid ei tea täpselt, kuidas nad verevarustust pärsivad. Muud aseptilise nekroosi riskitegurid on sirprakuline aneemia, luupus, verehüübed ja perekondlikud luu- või vereprobleemid.
Paljudel juhtudel puudub luurakkude surma selge põhjus. Arstid nimetavad selliseid juhtumeid primaarseks või idiopaatiliseks nekroosiks. Mehed põevad primaarset nekroosi tõenäolisemalt kui naised ja enamik juhtumeid esineb üle 50-aastastel inimestel. Vanematel inimestel on haigus tõenäolisem, kuna luud muutuvad vananedes üldiselt hapramaks ja kalduvamaks degeneratsioonile.
Enamik inimesi, kellel on haigus, ei märka sümptomeid varajases staadiumis. Kui suurem hulk luurakke sureb, võib inimene märgata valu ja nõrkust kahjustatud piirkonnas. Aja jooksul seisund halveneb ja põhjustab lõpuks paindlikkuse ja liikuvuse kaotuse. Luu võib täielikult kokku kukkuda juba viie aastaga, jättes kehaosa täielikult invaliidiks. Aseptilise nekroosi varajane diagnoosimine ja ravi on püsivate terviseprobleemide vältimiseks ülioluline.
Kui arst kahtlustab aseptilist nekroosi, võib ta luust ja veresoontest selge pildi saamiseks teha röntgenikiirte, magnetresonantstomograafia ja kompuutertomograafia. Arst püüab kindlaks teha ka põhjuseid, tehes vereanalüüse ja küsides patsientidelt nende haiguslugu ja elustiili. Ravi on tavaliselt suunatud aseptilise nekroosi põhjustele, et vältida edasist luukahjustust. Arst võib soovitada patsiendil lõpetada alkoholi või kortikosteroidide tarbimine või ravida aneemiat või muid haigusi.
Aseptilist nekroosi selle hilisemates staadiumides ravitakse tavaliselt kirurgiliselt. Kirurg võib kahjustatud piirkonda siirdada terve luukoe vähem olulisest kehaosast. Paljudel juhtudel on vaja luid ümber joondada, et veresooned saaksid kasvada ja korralikult toimida. Kui luu on tõsiselt kahjustatud, võib kirurg selle täielikult eemaldada ja asendada kunstliku liigesega. Füsioteraapia ja pidev hindamine on patsientide täieliku taastumise tagamiseks olulised.