Asenduskuluarvestus on raamatupidamiskontseptsioon, mis keskendub varade ja kohustuste hindamisele soetusmaksumuses, mille ettevõte maksab kauba asendamise eest. See muudab traditsioonilist arvestusmeetodit nende esemete väärtuse hindamisest ajaloolisele väärtusele, mis on see, mida ettevõte algselt maksis kauba ostmise ja kasutuselevõtu eest. Asenduskulude arvestus püüab eemaldada ettevõtte finantsaruannetes moonutusi, mis on seotud ettevõtte varade ja kohustuste tegeliku väärtusega. Selle arvestuskontseptsiooni kohaselt on varade amortisatsioonis samuti erinevusi.
Traditsioonilised raamatupidamisstandardid nõuaksid, et ettevõte kajastaks vara algse ostuhinnaga, määraks vara päästmisväärtuse ja arvutaks nende kahe numbri erinevuse põhjal igakuise amortisatsiooni. Bilanss vähendaks vara esialgset väärtust (st algset soetusmaksumust) ja kajastaks finantsaruandes vara tegelikku väärtust. Kuigi see kontseptsioon toimis teoreetiliselt, ei kajasta soetusmaksumus seda, mida ettevõte maksaks algse asendamiseks teise üksuse ostmise eest, nagu asenduskulude arvestus seda nõuab.
Õiglase turuväärtuse arvestus sarnaneb asenduskulude arvestusega, kuid sellel on suuri erinevusi, mis moonutavad ka ettevõtte finantsnäitajaid. Õiglase turuväärtuse arvestuse kohaselt tuleb varad aasta jooksul erinevatel aegadel ümber hinnata väärtusele, millega ettevõte saaks vara müüa avatud turul. Probleem on selles, et väärtus, mida ettevõte võiks vara müügist saada, ei pruugi tähendada summat, mida ettevõte selle eseme eest maksaks, tekitades täiendavaid moonutusi.
Asenduskulude arvestus püüab neid erinevusi tasandada, võimaldades ettevõtetel väärtustada varasid – sarnaselt õiglase turuväärtuse arvestusega teatud ajaperioodidel – varade asendamise tegeliku maksumuse alusel. Suurim probleem seisneb siin selles, kuidas vara väärtuse muutusi täpselt arvesse võtta. Asendusmaksumuse arvestuseeskirjad nõuavad, et ettevõtted võtaksid vara ümberhindlusest tekkinud kapitalikasumi või -kahjumi ja kajastaksid need kasumiaruandes erakorralise kasumi või kahjumina. Kuigi see on kasulik varadele, mille väärtus tõuseb, võib väärtuste vähenemine vähendada ettevõtte raamatupidamistulu ja ärritada äritegevuse sidusrühmi.
Amortisatsioon muutub asendusmaksumuse arvestuse reeglite kohaselt vara väärtuse muutumise tõttu. Kõrgemad väärtused võimaldavad ettevõtetel vara veelgi amortiseerida, mis võib aidata vähendada kasumiaruandes kajastatud erakorralist kasumit. Kahaneva väärtusega varad ei anna tavaliselt amortisatsioonihüvitist, kuna need summad on juba kasumiaruandes kuludesse kantud.