Arvutiturve hõlmab arvutite ja võrkude kaitsmist pahavara, häkkerite ja muude ohtude eest, säilitades samal ajal privaatsuse Internetis ning füüsilistes süsteemides ja võrkudes. Arvesse võetakse nii füüsilisi kui digitaalseid tegureid, kuna mõlemad võivad põhjustada süsteemi terviklikkuse ohtu. Peamised hõlmatud valdkonnad hõlmavad füüsilist juurdepääsu turvalisust, operatsioonisüsteemi turvalisust, andmete terviklikkust ja kaitset ning võrgule juurdepääsu ja sissetungimist. Arvutiturbe eesmärk on neid riske võimalikult palju vähendada ja kasutada vastumeetmeid turvaprobleemide võimalikult kiireks lahendamiseks.
Füüsiline juurdepääs on arvutisüsteemide ja võrkude turvamisel üks kriitilisemaid tegureid. Isegi kui võetakse meetmeid andmete krüpteerimiseks ja võrgule juurdepääsu blokeerimiseks, on need mõttetud, kui keegi varastab füüsilise süsteemi või saab sellele otsese juurdepääsu. Füüsiline turvalisus hõlmab arvutit sisaldava hoone turvamist spetsiaalsete uste, identifitseerimisprotsesside ja turvakaamerate abil. See hõlmab ka töötajate koolitamist, et nad ei annaks oma paroole võõrastele ja tunneksid ära sotsiaalseid manipuleerimisvõtteid.
Operatsioonisüsteemi turvalisus on arvuti turvalisuse teine oluline tegur. Kui ründaja saab inimese arvuti üle kontrolli, saab ta kontrollida ohvri operatsioonisüsteemi, varastada andmeid ja hävitada olulist teavet. Turvaauke leidub enamikes levinud operatsioonisüsteemides, mistõttu müüjad annavad perioodiliselt välja paigad, mida kasutajad saavad oma süsteemide paremaks kaitsmiseks installida. Viirused ja nuhkvara kujutavad endast ohtu ka paljudele operatsioonisüsteemidele, mistõttu on andmete kadumise ja volitamata juurdepääsu vältimiseks vaja viirusetõrjetarkvara. Kui arvuti asub piirkonnas, kus selle ümber on palju inimesi, peaksid kasutajad kasutama ka keerulisi paroole, et vältida volitamata kasutajate muudatuste tegemist või tundlike andmete lugemist arvutis.
Arvuti kõvakettad, optilised andmekandjad ja välkmälu sisaldavad sageli isiklikku teavet, nii et arvuti turvalisus rõhutab nende üksuste kaitsmist krüpteerimisega, mis parandab andmete turvalisust, muutes need volitamata isikutele loetamatuks. Paljudel operatsioonisüsteemidel on funktsioone, mis võivad krüpteerida üksikuid faile või terveid kõvakettaid. Saadaval on spetsiaalne riistvara, mis suudab andmeid krüpteerida isegi siis, kui neid kasutatakse teises arvutis.
Arvutivõrkude turvamine on arvutiturbe seisukohalt ülioluline. Häkkerid, kes leiavad teavet ettevõtte võrgust, saavad kasutada tööriistu, et pääseda ligi teistele arvutitele ja serveritele. Tulemüür aitab blokeerida juurdepääsu võrgule ja seda saab konfigureerida erinevatele turvatasemetele. Traadita võrkudel on ka krüpteerimisfunktsioonid, mis kaitsevad andmeid ja takistavad volitamata juurdepääsu võrgule.