Arvutikuritegude uurija ehk küberkuritegevuse uurija on isik, kes tegeleb Internetis või muus mitme kasutajaga arvutivõrgus, näiteks töö- või kooliarvutisüsteemis, aset leidvate kuritegude lahendamisega. Arvutikuritegevusel on palju erinevaid vorme, alates kübersõjast ja küberterrorismist kuni solvava sisu või rämpspostini. Enamasti vastutab arvutikuritegude juhtumite tuvastamise eest arvutikuritegude uurija; arvuti, serveri või võrgu tuvastamine, millest kuritegelik tegevus alguse sai; ja kuriteo eest vastutava isiku tuvastamine. Uurija peab jälgima ka erinevaid arvuti- ja Internetikasutusviise reguleerivaid seadusi ja määrusi. Tavaliselt on ta kohustatud jälgima ka tehnoloogia muutusi, kuna uued tehnoloogilised edusammud toovad inimestel sageli uusi viise kuritegude toimepanemiseks.
Paljud arvutikuritegude uurijad töötavad õiguskaitseasutustes ja nende ülesandeks on leida ja uurida arvutikuritegusid. Arvutikuritegude uurija võib aga töötada ka eraviisiliselt ja võtta vastu tööd arvutikuritegude ohvriks langenud klientidele. Eraviisiline arvutikuritegude uurija ei pea üldjuhul arvutikuritegusid otsima, vaid tegeleb konkreetsete klientide vastu suunatud kuritegude uurimisega. Samuti võib üksikisik või ettevõte pöörduda agentuuri asemel eradetektiivi poole, et vältida bürokraatlike probleemidega tegelemist, mis sageli iseloomustavad suuri, valitsuse kontrolli all olevaid asutusi.
Konkreetne viis, kuidas arvutikuritegude uurija kuritegu uurib, võib olenevalt kuriteo olemusest oluliselt erineda. Näiteks võrgukiskja leidmine võib hõlmata veebijututoas lapsena poseerimist. Pettuse toime pannud töötaja tuvastamine võib seevastu hõlmata erinevate isikute arvutikasutusajaloo üksikasjalikku uurimist ning finantsaruannete ja muude dokumentide uurimist. Mõnda kuritegu, näiteks teenuse keelamise rünnakuid, võib olla väga raske uurida, kuna sageli on nendega seotud palju erinevaid inimesi ja arvuteid erinevates kohtades.
Paljudel juhtudel võib arvutikuritegude uurijal olla keeruline arvutikuritegude puhul piisavate tõendite kogumine. Kasutaja võib näiteks oma kuriteod toime panna avalikus arvutis või näha vaeva oma identiteedi ja geograafilise asukoha varjamisega. Lisaks tuleb suur osa selliste juhtumite tõenditest koguda veebis või arvutisüsteemides. Füüsiliste tõendite puudumine võib muuta arvutikurjategija lõpliku tuvastamise keeruliseks. Paljudel juhtudel võib aga valitsusasutusega seotud arvutikuritegude uurija pärast piisavate tõendite kogumist saada loa koguda ja uurida üksikisiku arvutit või kõvaketast kuritegeliku tegevuse või materjalide tuvastamiseks.