Arvutimälu võib viidata mitut tüüpi mälule arvutis, kuid tavaliselt viitab see muutmälule (RAM). Seda leidub füüsiliselt arvuti kiipidel, mis sisestatakse arvuti emaplaadile. RAM on pigem elektrooniline kui mehaaniline; see tähendab, et sellel pole liikuvaid osi ja seetõttu on andmete juurdepääs sellele väga kiire. Kaasaegsetes arvutites on RAM-i sageli kuskil 256 MB (megabaiti) kuni 2 GB (gigabaiti), kuigi loomulikult on ka arvuteid, millel on rohkem või vähem RAM-i. RAM on ka muutlik, mis tähendab, et arvuti väljalülitamisel läheb see kaduma.
RAM-i kallis iseloom ajendas looma teist tüüpi arvutimälu, mida nimetatakse virtuaalmäluks. Virtuaalmälu puhul täheldatakse jõudluse aeglustumist ainult siis, kui proovite kasutada programmi, mille failid on virtuaalmälus. Sisuliselt täheldatakse seda aeglustumist ainult programmide vahel vahetamisel. Nii pakub virtuaalmälu sageli RAM-ile odavamat alternatiivi.
Kolmas arvutimälu tüüp on vahemälu. Vahemälu on kahte tüüpi. Esmane vahemälu ehk 1. taseme vahemälu on sisse ehitatud otse keskseadmesse (CPU) ja see tagab andmete kohese kättesaadavuse, mida protsessor sageli vajab. Sekundaarne vahemälu ehk 2. taseme vahemälu on tavaliselt ehitatud mälukiibile, asub CPU-le väga lähedal ja sellel on spetsiaalse vooluahela kaudu otseühendus CPU-ga. Teisene vahemälu on mahult suurem kui esmane vahemälu. Vahemälu kiirendab põhimõtteliselt kiirust, millega andmed liiguvad põhimälust CPU-sse.
Registrid moodustavad neljandat tüüpi arvutimälu. Need on protsessoris olevad üksused, mis sisaldavad teatud tüüpi andmeid, eriti aritmeetika- ja loogikaüksuse (ALU) jaoks. Viimast arvutimälu rühma nimetatakse välguks. See on pooljuht, korduvkirjutatav mälutüüp. Välkmälu näidete hulka kuuluvad BIOS ja mälukaardid. Nii nagu RAM, on need elektroonilised ja mitte mehaanilised. Need on ka mittelenduvad ja sobivad seetõttu digikaamerate, mobiiltelefonide ja muude miniatuursete arvutite jaoks.