Aruhein on suur kõrreliste rühm, mis sisaldab sadu liike. Need kõrrelised on pärit Euroopast ja neid on laialdaselt eksporditud üle kogu maailma, et kasutada neid karjamaadel ja dekoratiivhaljastuses. Need on kuulsad selle poolest, et on väga vastupidavad ja põuakindlad ning on populaarsed paljudes kliimatingimustes ja maailma piirkondades.
Klassikaliselt müüakse aruheina seemnena, mis tuleb laiali puistata, kuigi saadaval on ka rohukorkide või mätastena. See muru talub paljusid mullatüüpe ja talub nii varju kui ka päikese käes. Nagu teisedki kõrrelised, toimib aruhein kõige paremini, kui tal on piisavalt vett, kuid ta suudab üle elada põuaperioodid ning talle meeldib väetada hiliskevadel ja sügisel lämmastikurikka väetisega, mis soodustab tervislikku kasvu.
Enamik kasutusel olevatest aruheintaimedest on kõrged kõrrelised. Neid kõrrelisi meeldib hoida mõõduka pikkusega, umbes kaks tolli (viis sentimeetrit). Nad kipuvad olema jämeda kasvuga ja lõpuks mattuvad, et umbrohtu välja lämmatada. Kõrge aruhein ajab maha ka tugevad sügavad juured, mis teeb sellest suurepärase kandidaadi erosioonitõrjeks. Mõned erisordid on madalama kasvuharjumusega roomav aruhein, sinine aruhein, punane aruhein ja kõva aruhein.
Muru seemnesegud sisaldavad sageli aruheina ning aruheinaseemet saab osta ka üksi, ilma muude kõrrelisteta. Aednikud, kellel on raskusi kõrreliste seemnest alustamisega, võiksid kaaluda aruheina mätast, mida on kasvatatud ja kultiveeritud puukoolis. Mätas võib olla keeruline, kuid selle eeliseks on see, et see katab ala kohe, mitte ei võta arenemiseks mitu nädalat, nagu see juhtub seemnete puhul.
Need kõrrelised eelistavad parasvöötme kliimat. Äärmiselt kuuma või külma ilmaga jäävad nad uinumiseks, mistõttu on oluline aruheina istutada kevadise ja sügise kõige pehmematesse kohtadesse, et murul oleks aega end kahjustamata kehtestada. Uinunud olek võib põhjustada aruheinaistutuse pisut inetu väljanägemise, kuid lõpuks taastub see väetise ja kastmise näol.
Aruheina võib lasta kasvada niitmata inimestele, kellele meeldib metsikum välimus või kes kasutavad muru karjatamiseks. Kui aruheina muru jäetakse niitmata, tuleks konstruktsioonide ümber trimmida riba või puhvri loomiseks tuleks maha panna materjal, näiteks killustik, et pikk rohi ei suurendaks tulekahju ohtu ega tekitaks niiskust, mis võib põhjustada konstruktsioonikahjustusi. Ka pikad muruplatsid tuleb maha lõigata, kuna muru sureb ära, et uuele kasvule ruumi jääks.