Artrogramm on meditsiiniline protseduur, mille käigus luuakse liigese kujutised pärast seda, kui sellele on süstitud kontrastainet – ainet, mis parandab uuritavate struktuuride nähtavust. Artrogrammi pilte saab toota röntgenikiirte, kompuutertomograafia (CT) või magnetresonantstomograafia (MRI) skaneerimisega. Artrogramm on kas diagnostiline, mille eesmärk on määrata kindlaks liigesehaiguse või defektide allikas, või terapeutiline, kui teadaoleva seisundi ravimeetod.
Enne artrogrammi läbiviimist liigese kontrollimiseks kasutatakse kas ultraheli või fluoroskoopiat, röntgeniprotseduuri. Tehnik kasutab neid meetodeid, et asetada nõel õigesti liigesesse, et süstida kontrastainet, mis võib olla gaasiline, vees lahustuv või mõlemad, olenevalt soovitud kujutise tüübist. Süstimine toimub tavaliselt kohaliku tuimestuse all.
Järgmisena kogutakse pilte fluoroskoopia või CT või MRI skaneerimisega. Fluoroskoopia abil saab toota pilte mitme erineva nurga alt, samas kui CT- ja MRI-kujutised võimaldavad koguda ristlõikepilte. Artrogramm võimaldab kontrollida liigese pehmeid kudesid, sealhulgas lihaseid, sidemeid, kõhre, kõõluseid ja liigesekapslit, millest ükski pole tavalise röntgenipildiga nähtav. Terapeutilist artrogrammi kasutatakse tavaliselt liigese venitamiseks või kortisooni süstimiseks kahjustatud liigese korral.
Üldiselt kaasneb artrogrammiga sama risk kui mis tahes röntgeni- või MRI-protseduuriga. Lisaks sellele ei tohi süstekoha infektsiooniohu tõttu protseduuri teha patsiendid, kes on kasutatava lokaalanesteetikumi või kontrastaine suhtes allergilised või tundlikud. Muud haigusseisundid, mis võivad muuta artrogrammi riskantseks, on rasedus, mis tahes anamneesis allergiline reaktsioon, astma, artriitiline valu protseduuri ajal, diabeet või teadaolev infektsioon pildistatavas liigeses. Teavitage oma arsti enne artrogrammi tegemist, kui teil esineb mõni neist seisunditest.
Kaugelearenenud neeruhaigusega patsientidel on ka risk potentsiaalselt surmava seisundi tekkeks, mida nimetatakse nefrogeenseks süsteemseks fibroosiks (NSF), kui gadoliiniumi kasutatakse artrogrammi kontrastainena. NSF põhjustab suurte, kõvastunud nahapiirkondade väljakujunemist ja vähendab liikuvust. See võib mõjutada ka siseorganeid.