Aritmeetiline loogikaüksus on arvuti keskseadme (CPU) osa, mis võimaldab arvutil teha arvulisi arvutusi ja loogilisi otsuseid. Sisend siseneb ühte neist seadmetest kindla kanali kaudu ja läbib mitmeid ahelaid, mis viivad lõpule vajalikud arvutused. Kui info on programmi juhiste järgi töödeldud, tagastatakse see uuel kujul arvuti mällu. Mitte kõik arvutid ei ühenda matemaatilisi ja loogikafunktsioone ühte ühikusse, kuigi see on tavaline konfiguratsioon.
Boole’i funktsioone kasutatakse aritmeetilise loogikaüksuse loogikakomponendis. Arvutid kasutavad neid funktsioone teabe testimiseks, et teha loogilisi otsuseid. Teabe allutamine nendele loogikatestidele võimaldab seadmel teha andmetes nõutud muudatusi. Andmetes muudatuste tegemiseks võtab seade vastu nii andmed kui ka juhised, seejärel sooritab nõutud toimingu enne andmete arvuti mällu tagasi saatmist.
Aritmeetiline osa sooritab tavaliselt lihtsaid liitmise ja lahutamise tehteid. Keerulisemaid matemaatilisi funktsioone, nagu jagamine ja korrutamine, teostatakse sageli lahutamise või liitmise seeria abil. See üksus võib võrrelda ka erinevaid väärtusi.
Arvuti mälule pääseb sageli ligi aritmeetiline loogikaseade. See mälu, mida sageli nimetatakse muutmäluks või RAM-iks, on alati muutuvas olekus. See juhtub seetõttu, et seade pääseb juurde mälule ja teeb selles sageli muudatusi, et järgida erinevate programmide antud juhiseid.
Pärast protsessori sellesse ossa sisenemist saab teave läbida palju kanaleid. Seadme erinevate osade vahelised väravad peatavad teabe töötlemise ajal, mil seade täidab vajalikke ülesandeid, näiteks muudab teavet või kontrollib seda selle Boole’i loogikafunktsiooniga. Need ahelad on üsna keerulised ja hõlmavad paljude väravate kasutamist.
Mõnel juhul jagatakse aritmeetilised ja loogilised funktsioonid kaheks diskreetseks keskseadme komponendiks, aritmeetiliseks ja loogiliseks üksuseks. Paljud arvutid sisaldavad ka mitut aritmeetilist loogikaüksust, mis suudavad kiiresti või mõnel juhul samaaegselt täita mitmesuguseid funktsioone. Nende protsesside jagamine nõuab protsessoris rohkem ressursse ja ruumi, kuigi see võib muuta protsessid sujuvamaks.