Äriteave on mis tahes faktid, arvud, narratiiv või luureandmed ettevõtte tegevuse kohta. See hõlmab ettevõtte enda ja väliste reporterite või analüütikute koostatud materjale. Kõige tavalisem avalikult kättesaadav äriteave on turu-uuringud. See hõlmab ettevõtete avaldatud finants- ja tegevusteavet ning äri- ja investeerimisekspertide analüüsi selle teabe mõju kohta.
Avalik-õiguslikud ettevõtted on seadusega kohustatud igal aastal avaldama teavet rahanduse ja tegevuse kohta, et hoida aktsionäre ja potentsiaalseid investoreid ettevõtte asjadega kursis. Tavaliselt avaldavad ettevõtted aastaaruande oma tegevuste kohta aasta jooksul, teevad auditeeritud finantsaruanded ülevaatamiseks kättesaadavaks ning avaldavad erinevat tüüpi turundusmaterjale ja perioodilisi tegevusi toetavaid väljaandeid. Need süstemaatilised faktide ja arvude avaldamised loovad ajaloolise ülevaate ettevõtte tegevusest aja jooksul ja moodustavad põhilise äriteabe kogumi, mida avalikkus kasutab tööstuse arutamiseks ja analüüsimiseks.
Ühiselt on üksikute ettevõtete loodud äriteave alusmaterjal, mida eksperdid kasutavad turgude ja majanduse kohta järelduste tegemiseks. Investeerimisspetsialistid vaatavad selle üle, et anda võrdlushinnanguid ühe ettevõtte ja teise ettevõtte tulemuslikkuse kohta, et nad saaksid kujundada strateegiaid ja anda soovitusi. Uudistemeedia viitab ka teabele, mida ettevõtted annavad oma aruandluse juhtimiseks. Ettevõtete korrapäraselt pakutava materjali selline kasutamine loob teise taseme äriteabe, mida loovad välised kolmandad osapooled.
Teist tüüpi äriteave on konkurentsiteave. Selline teave on eriti oluline eraettevõtete kontekstis. Kuna need ettevõtted ei kauple oma aktsiatega avalikel börsidel, ei pea nad järgima avaliku aruandluse eeskirju. Nende ettevõtete finantsseisundit, tegevusseisundit või tulevikuplaane pole lihtne välja selgitada. On olemas terve tööstusharu, et koguda teavet eraettevõtete kohta konkurentide ja teiste jaoks, kellel on vaja turgu analüüsida või võrrelda.
Ettevõtted, mis tegelevad eraettevõtete konkurentsiteabega, koguvad tavaliselt äriteavet avalikest dokumentidest (nt kohtuasjades esitatud avaldused ja patenditaotlused), aga ka puutujatest allikatest, nagu kuulujutud ja intervjuud varasemate töötajatega. Avalik-õiguslikud ettevõtted kasutavad ka konkurentsiteavet, kuid suur osa sellest luuakse ettevõttesiseselt strateegilise planeerimise protsessi osana. Ettevõtte kontekstis on konkurentsiteave vähem uuriv, kuna suur osa teabest on juba avaliku omandi osa.
SmartAsset.