Aristotelese kategooriad on võetud tema loogikateose Organoni osast, mille pealkiri on Kategooriad. Vana-Kreeka filosoofi Aristotelese teosed avaldasid lääne filosoofia ja teaduse arengule äärmiselt suurt mõju sajandeid pärast tema elamist. Aristotelese kategooriad käsitlevad propositsiooni mis tahes osa olemust, väidet, mida saab tõestada kas tõeseks või valeks. Seetõttu on Aristotelese kategooriad Aristotelese loogika uurimise lahutamatu osa.
Aristotelese kategooriaid on kümme ja neid saab kasutada nii propositsiooni subjekti kui ka predikaadi tuvastamiseks. Predikaat on see, mida saab subjekti kohta tõeseks või valeks tõestada. Näiteks lauses “Kõik inimesed on surelikud” on subjektiks “Kõik inimesed” ja predikaat “on surelikud”.
Esimene Aristotelese kategooriatest on substants. See on kategooriatest nii kõige keerulisem kui ka kõige vastuolulisem. Lihtsamalt öeldes on substants see, mis eksisteerib iseenesest. Kõik muud kategooriad ütlevad midagi aine kohta, kuid aine ise võib olla ka eraldiseisev. Mõni kaasaegne filosoofia lükkab selle substantsi määratluse ümber.
Teine Aristotelese kategooriatest on kvantiteet. See viitab millegi füüsilisele suurusele ja on aluseks palju hilisemale matemaatilisele mõtlemisele. Peaaegu kõik mõisted, mis on olemuselt füüsilised ja mida saab mõõta numbritega, kuuluksid kvantiteedi kategooriasse, näiteks pikkuse, kaalu ja laiuse kirjeldused.
Aristotelese kolmas kategooria on kvaliteet. See kirjeldab objekti olemust. Kvaliteet hõlmab ka füüsilisi kirjeldusi, kuid ainult neid, mida pole võimalik matemaatiliselt kirjeldada.
Neljas Aristotelese kategooriatest on suhe, mis kirjeldab, kuidas üks objekt on teisega seotud. Ühe asja suhe teisega võib olla näiteks põhjuse ja tagajärje seos või samaväärsuse suhe. Asjad võivad olla seotud ka füüsiliselt, näiteks üks on teisest väiksem, või ajaliselt, näiteks üks on teisest varasem.
Aristotelese viies kategooria on koht. See viitab objekti füüsilisele asukohale keskkonnas või selle asukohale. Kuues on aeg ehk objekti ajaline asend kas teatud sündmuste või mis tahes ajamõõtmissüsteemi suhtes.
Aristotelese kategooriatest seitsmes on positsioon. See viitab konkreetselt objekti erinevate osade positsioonile üksteise suhtes ja mõned võivad seda paremini mõista kui “poosi” või “asendit”. Kaheksas on riik. See on pidev, kuid mitte objektile omane atribuut. Kui omadussõna nagu “kergemeelne” võib kuuluda kvaliteedikategooriasse, siis selline omadussõna nagu “magab” liigitatakse olekuks.
Aristotelese üheksas kategooria on tegevus, mis viitab sellele, kuidas objekti muutused mõjutavad midagi muud. Ja vastupidi, kümnes kategooria on kirg või kiindumus, mis puudutab muudatusi, mida miski muu objektil on.
Iga osa kontrollitavast väitest või propositsioonist kuulub Aristotelese järgi ühte ja ainult ühte nendest kategooriatest. Siin on näide, kus on sulgudes asjakohased kategooriad: häbelik (kvaliteet), viie jala pikkune (kogus) tüdruk (aine) lamas (asend) õe kõrval (suhe) oma tagahoovis (kohas) sel pärastlõunal (aeg) ), rahul (kiindumus) maasikatega, mida ta sõi (tegevus), kuid igav (olek).