Kui inimene kaebab ettevõtte, ettevõtte või mõne muu äriasjadega seotud isiku kohtusse, on tulemuseks ärihagi. See on kohtusse esitatud hagi, milles osalevad kaks poolt: hagi esitanud pool, keda nimetatakse hagejaks, ja hagi esitanud pool, keda nimetatakse kostjaks. Pange tähele, et kas hageja või kostja võivad olla üksikisikud, rühmad, ettevõtted, ettevõtted või isegi institutsioonid.
Tavaliselt antakse ärihagi kohtusse, kuna hagi esitaja nõuab kahju hüvitamiseks raha või vara. See on võrreldav maksega, mis hagi esitaja arvates tuleb talle kostja poolt kas otseselt või kaudselt tekitatud vigastuse või kahju tõttu. Väga sageli hõlmavad ärikohtuasjad tööõnnetusi töökohal või ärikauba kohaletoimetamise käigus. Ka need võivad hõlmata seksuaalse ahistamise väiteid ja rahulolematute töötajate kaebusi. Lepingu rikkumine on veel üks levinud alus ärivaidlustes. Viimastel aastatel on algatatud palju ärihagisid ettevõtete vastu, kes väidetavalt saastasid keskkonda ja põhjustasid mõjutatud kogukondades elavatele inimestele terviseprobleeme.
Mõnikord võib ärihagi tuleneda vaidlusest või konfliktist. Muul ajal püütakse ärikohtuasjaga osapoolt teatud tegevuses “käsutada” – see tähendab piirata või peatada. Näiteks kui ettevõte soovib takistada kellelgi konfidentsiaalset teavet avaldamast või kinnistule tungimist. On palju tavalisem, et üksikisikud kaebavad ettevõtte kohtusse, mitte aga äriühing üksikisiku kohtusse.
Ärikohtuasja menetlemise protsess on paljuski sama, mis tavalise kohtuasja puhul. See algab hageja poolt kohtusse kaebuse esitamisega. Kaebuses märgivad nad kostjate nimed ja kahju, mida nad neilt nõuavad. Järgmisena toimetatakse nimetatud kostjatele kätte kohtukutse, mis sisaldab kaebuse koopiat.
Kostjale antakse vastuse esitamiseks konkreetne aeg. Selles vastuses saavad nad esitada oma kaitse ja lisada kõik vastuhagid, mida nad soovivad hagi esitaja vastu esitada. Nad võivad esitatud süüdistust kas tunnistada või seda eitada või nad võivad ka väita, et neil pole piisavalt teavet süüdistuse tunnistamiseks või ümberlükkamiseks. Kõik see kuulub protsessi, mida juriidilises mõttes nimetatakse “palumiseks”.
Eeluurimine järgneb tavaliselt palve esitamisele. Lihtsamalt öeldes esitavad mõlemad pooled oma tõendeid ja avaldusi. Nad teevad seda selleks, et paljastada kõik asjakohased faktid või väited, vältides ootamatusi. See selgitab ka seda, mida ärihagi endast kujutab.
Eeluurimine lõpetatakse otsusega korraldada vandekohus või kohtuistung, milles vandekohus ei osale. Seejärel tuleb tegelik kohtuprotsess, mille lõpus tehakse kohtuotsus. Pärast lõpliku otsuse teatavakstegemist võivad üks või mõlemad pooled esitada apellatsiooni.