“Arhetüüp” on lai mõiste, mida kasutatakse laialdaselt tunnustatud ja kasutatavate tegelase, isiksuse, sümboli või muu kirjandusliku vahendi tüübi kirjeldamiseks. Kirjanduses viitab see termin peaaegu alati üldisele tegelasele, mis esineb paljudes kirjandusteostes. Näiteks “hull teadlane” on tegelase arhetüüp, kuna see on peaaegu üldtunnustatud ja laialdaselt kasutatav. Teise võimalusena võib seda terminit kasutada sageli taaskasutatud tegelase või isiksusetüübi algsele kasutamisele viitamiseks. Arhetüüpe kasutatakse erinevat tüüpi kirjanduses, kuid arvatakse, et enamik neist pärineb varasest mütoloogiast ja folkloorist.
Oluline on märkida, et mõiste “arhetüüp” võib viidata kas algsele mudelile, millel põhinevad järgnevad märgid ja märgitüübid, või üldisele märgitüübile, mida kirjanduses korduvalt kasutatakse. Hullu teadlase esmakordne kasutamine kirjanduses oli arhetüüp, nagu ka iga järgnev selle tegelase tüübi kasutus. Arhetüüpseks tegelaseks ei peetaks aga tegelasetüüpi, mida kasutatakse vaid korra ja mida kunagi ei jäljendata. Siiski on üsna haruldane, et tegelased on täielikult ja täielikult väljaspool mis tahes tuntud või varem kasutatud tegelaste arhetüüpe.
Kirjanduses kasutatakse lugematul hulgal erinevaid arhetüüpe, millest mõned põhinevad klassifikatsioonidel, mida tavaliselt rakendatakse reaalsete inimeste puhul, samas kui teised ei saa kunagi või harva eksisteerida reaalses maailmas. Levinud arhetüüpide hulka kuuluvad näiteks vaevlev kangelane, julge nooruk, naljamees ja vana tark mentor. Kõiki neid, ehkki mitte tingimata tavalised, saab vähese raskusega seostada päris inimestega. Arhetüüpi, nagu võlur või kuri ülempea, võib olla raskem reaalsusega ühendada, kuigi mõnikord saab seoseid siiski luua. Tugeva reaalsusaluseta arhetüüp ei kipu aga oma tõhususest midagi kaotama, kuna selliste arhetüüpide levik muudab need lugejatele täiesti vastuvõetavaks.
Arhetüübi kasutamisel kirjanduses võib olla palju erinevaid mõjusid. Kui selgub, et tegelane sobib antud arhetüübiga, võib lugeja olla sunnitud eeldama, et tegelase isiksuse iga aspekt põhineb arhetüüpsel tegelasel. Sel põhjusel võib kirjanikul olla raske arhetüübist lahti murda ja luua tõeliselt originaalne tegelane. Teise võimalusena võib osav kirjanik olla võimeline tutvustama iseloomu- ja isiksuseomadusi, mis sunnivad lugejat teatud arhetüüpide tavapäraseid ideid ümber hindama.