Argumenteeriv dialoog on verbaalse suhtluse tüüp, mille käigus kaks või enam inimest püüavad jõuda arutelu kaudu konsensusele. Seda tüüpi dialoog võib keerleda ühe konkreetse teema või mitme erineva teema ümber. Kuigi tavaliselt on kirglik ja elav, on argumenteeritud dialoog tavaliselt üsna tsiviliseeritud ja toimub sageli struktureeritud keskkonnas, kus iga osaleja järgib üldisi reegleid.
Tihti peetakse verbaalseks tennisematšiks, vaidlevas dialoogis osalejad vahetavad kordamööda lende ja esitavad vastastele väljakutseid faktide ja ettepanekutega, mis toetavad oma seisukohta. Tavaliselt algab matš siis, kui üks vastane teenib punkti või ettepaneku. Seejärel vaidlustatakse väide kontrapunktiga ja vastuseks muudetakse või tugevdatakse esialgset mõtet täiendava faktilise toega. Arutelu jätkub seni, kuni osalejad jõuavad üksmeelele, mis võib olla kas kokkulepe faktide osas või tõdemus, et nii punkt kui kontrapunkt kehtivad ja kokkuleppele lihtsalt ei jõuta.
Seda tüüpi dialoogi kasutatakse sageli mitte ainult veenmiseks, vaid ka harimiseks. Näiteks võib õpetaja kasutada seda tüüpi õpilasi, et juhendada oma õpilasi ja viia nad konkreetse järelduseni. Õpetaja võib lasta õpilasel teatud küsimuses oma arvamust avaldada ja seejärel vaidlustada selle arvamuse, õhutades õpilast oma seisukohti uuesti läbi vaatama, kuni ta jõuab õigele järeldusele. Seda õpetamismeetodit, mida sageli kasutatakse kolledži- ja magistriõppes, nimetatakse mõnikord ka sokraatiliseks meetodiks kuulsa filosoofi Sokratese järgi, kes sageli juhendas oma õpilasi argumenteeriva dialoogi abil.
Üks enim tunnustatud argumentatiivse dialoogi foorumeid on poliitiline arutelu. Poliitilise debati ajal avaldavad kandidaadid oma vaateid ja arvamusi, millele nende vastased tavaliselt vaidlustavad. Arutelu, kuigi sageli üsna tuline, viiakse üldiselt läbi tsiviliseeritud viisil, moderaator tagab, et igale kandidaadile antakse piiratud aeg oma seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks. Seda tüüpi foorumites hõlmab dialoog pigem mitut põhiteemat kui ühte põhiküsimust. Seda tüüpi argumenteeriva dialoogi eesmärk ei ole konsensuse saavutamine, vaid pigem veenda valijaid ühte või teist kandidaati toetama.
Lisaks harimisele ja veenmisele võib meelelahutuseks olla ka argumenteeritud dialoog. Näiteks on paljudes koolides väitlusmeeskonnad, kes korraldavad matše, mille jooksul üksikisikud või meeskonnad peavad elavat dialoogi, vaieldes konkreetse teema üle. Nende võistluste eesmärk ei ole mitte ainult lihvida oskusi, mida õpilane võiks tulevases karjääris kasutada, vaid ka lõbustada ja teavitada pealtvaatajaid, kui nad jälgivad võistlejate vahelist dünaamilist debatti.