Arengudiskursus on suhtluse üsna spetsiifiline tahk, mis käsitleb riikide ja ühiskondade edusamme, nii nagu seda vestluse kaudu kirjeldatakse ja seostatakse. Teisisõnu, see distsipliin käsitleb viisi, kuidas inimesed mingil tasandil arengust räägivad, tavaliselt poliitilisel või sotsioloogilisel viisil. Üldise väitena viitab arengudiskursus suhtlusprotsessile, mis tekib siis, kui kaks või enam inimest räägivad riigi või piirkonna edenemisest. Seda terminit kasutatakse aga sageli selleks, et viidata konkreetsemalt keelele ja terminoloogiale, mida nende asjade arutamiseks kasutatakse ning kuidas see suhtlus võib olla tõhus või mitte.
Seda tüüpi diskursusele saab läheneda mitmel erineval viisil, kuigi seda kasutatakse sageli metakommunikatsiooni vormide analüüsimiseks ja kaalumiseks. Mõistet “meta” kasutatakse sageli protsessi kohta, mis mingil viisil hindab või viitab iseendale. See tähendab, et “meta-suhtlus” on tegelikult “suhtlus suhtlusest” või keel, mida kasutatakse analüüsimaks, kuidas inimesed arutavad ideid ja räägivad omavahel. Arengudiskursus käsitleb konkreetselt terminoloogiat, mis on seotud vestlustega selle kohta, kuidas piirkonnad või riigid arenevad ja suurema edu ja tootlikkuse suunas liiguvad.
Poliitikud võtavad sageli kaasa arengudiskursuse nii siseriikliku tähtsusega küsimustes kui ka globaalsetes probleemides või esile kerkivates võidukäikudes. Näiteks kasutatakse riigi sisemajanduse koguprodukti (SKT) analüüsi ja arutelu poliitiliste liidrite või finantsplaneerijate vahel sageli selle riigi edusammude või kasvu kohta teabe edastamise meetodina. Seda tüüpi vestlused on arengudiskursuse vorm, kuna need isikud räägivad toimuvatest muutustest, mis näitavad, kui hästi piirkond areneb. Sarnaselt muudele diskursuse vormidele võib see siiski sisaldada valet või eksitavat teavet ning poliitikud lähenevad mõnikord vestlusele või arutelule konkreetse päevakorra alusel.
Seda tüüpi diskursuse üks olulisemaid elemente teaduslikust vaatenurgast on viis, kuidas teatud terminoloogiat ja keelt kasutatakse. Sellised väljendid nagu „habras riik“ ja „hea valitsemistava“ on sageli välja töötatud ja neid kasutatakse selleks, et ebaõnnestumist või edusamme arutada keeles, mis ei anna kohe tähendust. See võimaldab inimestel hõlpsamini osaleda arengudiskursuses viisil, mis väljendab konkreetset vaatenurka, kuid ei reeda sügavamat tähendust. Poliitikanalüütikud ja teadlased dekonstrueerivad sageli seda tüüpi lingot või terminoloogiat, et määrata fraasi tegelik tähendus ja võimaldada teistel öeldut paremini mõista.