Araabia keel on maailmas kõneldavalt viiendal kohal, üle 200 miljoni inimese räägib seda esimese keelena ja enam kui 20 miljonit inimest teise keelena. See on seotud nii aramea kui ka heebrea keelega ning on semiidi keeleharu suurim liige. See keel koosneb paljudest erinevatest murretest, millest mõned on üksteisest arusaamatud. Kuigi kõik teavad oma piirkondlikku dialekti, on iga araabia rahva ametlikuks keeleks klassikaline või kirjanduslik araabia keel. See on Koraani keel ja enamik araablasi peab seda tõeliseks araabia keeleks, samas kui kohalikke variatsioone peetakse lihtsateks piirkondlikeks murreteks.
Standardvormi olemasolu võimaldab drastiliselt erinevatest piirkondadest pärit kõnelejatel arusaadavalt suhelda isegi siis, kui teised nende kohalikke dialekte ei pruugi mõista. Enamik kõnelejaid suudab sujuvalt lülituda oma piirkondliku dialekti ja haritud klasside klassikalise araabia keele vahel. Keelt on raske eraldada islami pühast tekstist Koraanist ja veel keerulisem on eraldada Koraani keelest. Mitte nii kaua aega tagasi pidasid paljud moslemid isegi Koraani teise keelde tõlkimise ideed absurdseks, kui mitte jumalateotavaks, samas kui paljud tänapäeva moslemid usuvad, et kuigi tõlkimist võidakse proovida, ei suuda ükski keel peale araabia keele täpselt edasi anda teksti mõtted.
Kuigi keel mängib islamis suurt rolli, ei valda enamik moslemeid kogu maailmas araabia keeles midagi ligilähedaseltki sujuvalt. Selle asemel on enamikul ehk kõige parem haare võrreldes ajaloolise katoliiklase ladina keele mõistmisega. Teatud võtmefraasid jäetakse pähe, nende tähendus on pigem õpitud kui tõlgitud, ja võib esineda mõningast üldistamist teistele fraasidele.
Araabia keelt räägitakse peamiselt kogu Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas, mis on tihedalt seotud islami levikuga neis piirkondades. Rohkem kui 25 riigis, sealhulgas Saudi Araabias, Iraagis, Iisraelis, Egiptuses ja Alžeerias, on see üks riigikeeltest. Araabia keeles on seitse peamist rühma. Neist kaks, varem käsitletud klassikaline araabia keel ja standardvorm, mida tuntakse kui Modern Standard, on laialt levinud. Ülejäänud viite räägitakse erinevates piirkondades üle kogu maailma.
Egiptuse araabia keelt räägitakse peamiselt Egiptuses. Iraagi araabia keelt räägitakse peamiselt Iraagis. Pärsia lahe araabia keelt räägitakse osades Iraagis, Saudi Araabias, Kuveidis, osades Süürias ja kogu Pärsia lahes. Levanti araabia keelt räägitakse Liibanonis, Palestiinas, osades Süürias ja osades Jordonist. Magribi araabia keelt räägitakse kogu Põhja-Aafrikas.
Üks selge keel, malta keel, on ka araabia keele murre. Vahemere-äärse Malta rahva ametlik keel malta keel on tehniliselt osa Magribi araabia keele murderühmast. Malta keel on ainus Euroopa murre ja see on tugevalt mõjutatud Euroopa romaani keeltest.
Araabia keele helisid on romaani ja germaani keelte kõnelejatel sageli väga raske õppida, kuna nad kasutavad suhteliselt palju glottaale ja neeluhääli. Neelumüra, mis kostub sügaval kurgus, valmistab paljudele läänlastele keele õppimisel palju probleeme ja on üks kõige raskemini ületatavaid takistusi kõnelemise õppimisel mis tahes tasemel emakeelena. Enamiku arvates on see romaani või germaani keele kõneleja jaoks üks keerulisemaid keeli rääkima õppida.