Antonomaasia on pärisnime asendus- või fraasi kasutamine, mis tavaliselt asendab üksikisiku nime. Kuigi mõned võivad arvata, et sõna viitab vastandlikule asendusele, asendab antonomaasia populaarsema ja tuttavama termini antonüüm tõttu tähenduse poolest neutraalse nime isikut kirjeldava fraasiga.
Paljudel antonomaasia klassikalistel juhtudel peetakse kasutatavat asendusfraasi arhetüüpseks. See tähendab, et kasutatav fraas mitte ainult ei võta kokku üksikisiku üldist identiteeti, vaid seab selle indiviidi kasutatud fraasi parimaks näiteks. Näiteks maal, kus on ainult üks kuningas, võivad kõnelejad viidata sellele isikule, kellel on loomulikult eesnimi, lihtsalt kui “kuningas”. See on arhetüüpse antonomaasia näidis, kus viidatud isik on arhetüüpne kuningas, mis tähendab, et isik on parim näide kuningast, keda kõneleja viitevaldkonnast võib leida.
Mitte kõik selle keeletehnika arhetüüpsed kasutusviisid ei piirdu kellegi kirjeldamisega, kellel on ainult tiitel. Teine levinud näide selle tehnika kohta on sageli fraas “filosoof”, mida kasutatakse paljudel erinevatel juhtudel ja kultuurides, et viidata selle kultuuri esmasele filosoofile. Antonomaasia kasutamine seab viidatud indiviidi pjedestaalile kui ülima näite tema rollist ühiskonnas. See kehtib ka muude pealkirjade, nagu “õpetaja”, “maestro” või “tark” kasutamisel samal viisil.
Selle keeletehnika muud kasutusviisid ei ole mõeldud indiviidi edasiviimiseks, kellele viidatakse arhetüüpses staatuses, vaid need on sageli pisut taunivad või isegi sarkastilised. Üks levinud näide on see, kui inglise keelt kõnelevad inimesed viitavad sõnale “diktaator” või sarnases fraasis “väike diktaator”. Sellist asendusfraasi kasutab kõneleja sageli, et viidata kellelegi, kes on temast hierarhias kõrgemal, näiteks ülemusele. Muudel juhtudel kasutatakse sama fraasi lapse kohta, kes käitub agressiivselt või manipuleerib oma õdede-vendade või vanematega. Esimesel juhul on sõna “väike” kasutamine peene solvanguna mainitud isikule, teisel juhul aga tähendab sõna “väike” sageli seda, et kõneleja räägib lapsest, mitte täiskasvanust. .