Anterolistees on lülisambahaigus, mida iseloomustab vähemalt ühe selgroolüli nihestumine teise suhtes. See tekib siis, kui ülemine lülikeha, selgroo põhiosa, libiseb allpool oleva selgroolüli suhtes ettepoole. Asendist välja liikudes võib see pigistada seljaaju närve, mis on seotud nihkes osalevate selgroolülidega, ja kahjustada ka seljaaju. Seda seisundit hinnatakse raskusastme järgi selle põhjal, kui kaugele ettepoole selgroolüli on libisenud.
Luumurrud on anterolisteesi kõige levinum põhjus, kuigi võib olla ka muid põhjuseid. Seda seisundit täheldatakse kõige sagedamini neljanda ja viienda nimmelüli puhul, kuigi see võib tekkida ka teistes selgroo piirkondades. Sõltuvalt anterolisteesi asukohast ja raskusastmest võivad patsiendid kogeda mitmesuguseid sümptomeid. Mõned tavalised nähud on tuimus, kipitus, ebanormaalsed aistingud, soole või põie kontrolli kaotus, valu lülisambas või närvide poolt innerveeritud piirkonnas ja raskused jalgade kontrollimisel.
Lülisamba visualiseerimiseks kasutatakse meditsiinilisi pildiuuringuid. Nihutatud selgroolülid on piltidel selgelt nähtavad ja arst saab mõõta, et määrata nihke aste. Seda võetakse raviplaani koostamisel arvesse koos patsiendi intervjuu tulemustega. Kui patsiendil on seljaaju vigastusi või muid probleeme, võib arst arvata, et konservatiivsest ravist ei piisa probleemi lahendamiseks.
Anterolisteesi konservatiivne ravi koosneb puhkusest ja õrnast füsioteraapiast. Patsiendile võib panna voodirežiimi, et selg saaks pingevabalt taastuda ja paranemisprotsessi pikendada. Kui vigastus on tõsine, võib arst soovitada selle ravi vahele jätta ja jätkata kirurgiliste võimalustega, nagu lülisamba liitmine, kus nihkunud selgroolüli liigutatakse tagasi oma kohale ja liidetakse naabriga, et hoida seda joondatud. Lülisambakirurgia parandab selgroolülide ebanormaalset asetust, kuigi sellega võivad kaasneda tõsised riskid, sealhulgas nakkusoht või püsiv närvikahjustus.
Anterolisteesiga diagnoosimisel võib patsientidel olla kasulik küsida olemasolevate ravimeetodite kohta ning saada teavet nende riskide ja eeliste kohta. Arst võib arutada ka võimalikku taastumisaega ja muid küsimusi, mis võivad olla patsiendile olulised. Patsiendid peaksid teadma, et kuigi operatsioon võib selgroolülisid ümber paigutada, võivad sümptomid, nagu valu ja neuroloogilised probleemid, mõnikord püsida.