Mis on anonüümne SMTP-teenus?

E-posti teisaldamisel klientprogrammi ja meiliserveri vahel või ühest serverist teise kasutatakse lihtsa meiliedastusprotokolli (SMTP) teenust. Enamiku SMTP-tehingute ajal lisatakse koos sõnumiga ka identifitseeriv teave sõnumi saatja kohta. Anonüümset SMTP-teenust kasutades jääb saatja identiteet ja kõik muud sõnumi potentsiaalselt tuvastatavad omadused varjatuks.

Interneti-ühendusega arvutitele määrab nende võrguteenuse pakkuja Interneti-protokolli (IP) aadressi. See on kordumatu identifitseerimisnumber, mida tavaliselt väljendatakse numbrilises vormingus, näiteks 123.456.78.90. Interneti kaudu teabe saatmisel lisatakse tavaliselt edastusega IP-aadress, nii nagu on vaja postkontori kaudu kirja saatmisel tagastamisaadressi. Tavaolukorras saab IP-aadressi kasutada saatva arvuti asukoha ja identiteedi määramiseks, kuid mitte anonüümse SMTP-teenuse puhul.

Anonüümne SMTP-teenus blokeerib IP-aadressi kaasamise kahel viisil. See võib IP-aadressi täielikult blokeerida, jätmata pärast sõnumi saatmist ühtegi “tagastusaadressi”; seda nimetatakse IP blokeerimiseks. Teise võimalusena annab see sõnumi adressaadile võltsitud IP-aadressi, varjates saatja tegelikku identiteeti; seda nimetatakse IP-maskimiseks. Anonüümsed SMTP-teenused kipuvad kasutama üht või teist meetodit, nii et kasutajad peaksid täielikult mõistma iga meetodi eeliseid ja puudusi.

Anonüümse SMTP-teenuse kasutamine, mis kasutab IP-blokeerimist, on tõenäoliselt kõige usaldusväärsem meetod IP-aadressi varjamiseks, kuna see ei anna adressaadile jälitamiseks mingit teavet. Selle negatiivne külg on see, et IP-aadressi täielikult blokeerides saab sõnumi saaja kohe aru, et saatja on teinud sihilikult pingutusi oma identiteedi varjamiseks. See võib põhjustada adressaadi kustutada kirja isegi seda lugemata, arvates, et see võib sisaldada viirust või muud tüüpi pahatahtlikku programmi.

IP maskeerimine on sama mündi tagumine külg. Kui esitate vale “maskeeritud” IP-aadressi, ei pruugi vastuvõtja aru saada, et sõnum on saadetud anonüümsest allikast. Kui saaja üritab IP-d jälgida, avastab ta tõenäoliselt, et see väidetavalt pärines riigist või mõnest muust ebausutavast kohast.