Kuigi arvutifailid ei ole paberil ega tee lauale hunnikuid, võtavad need kõvakettal ruumi. Mõnikord on oluline teada faili, kausta, tarkvararakenduse või draivi või salvestusseadme suurust ning nende mõõtmiste aluseks on digitaalsed mõõtühikud. Nibble, ka nübbel, on üks digitaalsetest mõõtühikutest.
Kuuldes vestlust väikseimatest digitaalsetest seadmetest, võib seda kergesti segi ajada vestlusega väikestest toidukogustest. Väiksemad ühikud on bitt, nibble ja bait, mida hääldatakse täpselt nagu hammustust. Bitt on põhiviide ja see viitab väikseimale teabeühikule, mida arvuti mõistab. Bait on kaheksa bitti. Nibble on neli bitti ja seda nimetatakse ka “pooleks baidiks”, mis tähendab, et toiduga seotud sõna nibble tähendab “väga väikest kogust toitu” ja hammustada, mis tähendab “üks suutäis toitu”.
Bait, mis on samuti võrdne kahe nibble’iga, on ühik, millel põhineb suurematest ühikutest tuttavam. Samuti on bittide baasil ühikuid. Kilobit on 1024 bitti või 256 nibblit, kilobait aga 1024 baiti või 2048 nibblit. Megabit on 1024 kilobaiti ehk 262144 nibbit, megabait aga 1024 kilobaiti ehk 2097152 nibblit. Nibble’i vaatenurgast vaadatuna on näksimine võrdne ½ baidiga 4/1024 kilobaiti, 1/2048 kilobaiti, 4/1048576 megabitti või 1/2097152 megabaiti.
Nibble’i võib nimetada ka “neljabitiseks baidiks” või “kvartetiks”. Selle mõõtmise jaoks on 16 võimalikku väärtust, kuid standardset lühendit pole. Mõistet nibble kasutatakse ka väljendis nibble mode memory. Nibble-režiimi mälu viitab teatud tüüpi RAM-ile, mille väljundiks on nibble või neli järjestikust bitti korraga.