Andmete valideerimine on programmi või andmebaasi kontrollimise protsess, et veenduda, et teave on standardne ja puhas. Standardid on erinevad, mis põhinevad kasutataval programmeerimiskeelel või andmebaasis kogutava ja salvestatud teabe tüübil. Protsess võib olla lihtne või väga keeruline. Valideerimise tagamiseks saab kasutada mitmesuguseid teste. Kui andmeid regulaarselt ei valideerita, võib see kaasa tuua turvaprobleeme, sest häkkeritel on vähem probleeme organiseerimata ja mittestandardse kodeerimisega.
Andmete valideerimiseks ei ole universaalset standardit; pigem sõltub standard sellest, millist teavet valideeritakse. Näiteks mõned programmeerimiskeeled võimaldavad mitme sõna ühendamiseks kasutada tühikute asemel alakriipsu, samas kui teised programmeerimiskeeled ei luba allkriipsumärke. Seda tüüpi erinevused tähendavad, et kogu andmete valideerimine peab olema andmetele spetsiifiline; vastasel juhul võib see põhjustada probleeme ja vastuolusid andmete standarditega.
Andmete valideerimine võib olla lihtne või keeruline. Lihtne valideerimisprotseduur oleks telefoninumbrite andmebaasi kontrollimine ja selle tagamine, et tähti ja mittestandardseid sümboleid (nt protsendisümbolit või dollarimärki) ei sisaldata. Keerulisemad valideerimisprotseduurid kontrollivad, et programmid viitaksid õigetele failidele ja et programmis poleks rikutud koodi.
Andmete valideerimise tagamiseks saab kasutada palju teste, millest enamikku tegeleb valideerimisprogramm. Näiteks järjepidevuse kontroll tagab, et kõik kirjed on järjepidevad; kui kirjel peaks olema nimi, millele järgneb telefoninumber, siis järjepidevuse kontroll tagab, et kõik kirjed järgivad seda järjekorda. Limiidi ja vahemiku kontrollimine vaatab läbi programmis või andmebaasis olevad numbrid ja tagab, et numbrid pole liiga kõrged ega vahemikust väljas. Andmebaaside ja programmide puhul, millel ei saa olla üleliigseid andmeid, tagab kordumatuse kontroll, et iga kirje on kordumatu.
Lisaks andmete paremaks muutmisele ja standardse kodeerimise või sisendite tagamisele aitab andmete valideerimine kaitsta ka häkkerite eest. Kui andmed on korrastamata või ebastandardsed, on neil suur oht saada rikutud ja töötada halvasti. See tähendab, et häkker saab süsteemi hõlpsamini sisse hiilida kui siis, kui kõik andmed oleksid kehtivad. Näiteks kui kood muutub rikutuks, muutub see altid; see tähendab, et häkker võib süsteemi tungida ja kodeerimist avada või teavet varastada, ilma et teda oleks lihtne tuvastada.