Andmete tihendamine on üldmõiste tehnoloogiate rühma kohta, mis kodeerivad suuri faile nende suuruse vähendamiseks. Väiksemad failid võtavad vähem ruumi, jättes rohkem salvestusruumi. Neid on ka kiirem üle võrgu üle kanda, olgu selleks siis Internet, sisevõrk või kohtvõrk (LAN).
1970. aastatel oli failide arhiveerimiseks või ühte paketti paigutamiseks saadaval erinevad tehnikad, et vältida mitme faili saatmist arvutite vahel. Seda ideed täiendati peagi andmete tihendamise tehnikatega, nii et tihendatud faili kirjeldamiseks kasutatakse nüüd sageli terminit “arhiiv”.
Andmete tihendamine hõlmab algoritmi rakendamist, mis muudab mõned korduvad bitid tarbetuks. See on natuke nagu stenogramm, mis salvestatakse koos tihendatud failiga. Lahtipakkimisel taastab kaart kõik puuduvad bitid, taastades kogu faili. Seda tehnikat saab kasutada teksti, graafika, käivitatavate programmide ja multimeediumfailidega, kuigi teatud tüüpi failid tihendatakse paremini kui teised.
Tänapäeva kõige levinumalt tunnustatud andmete tihendamise tehnikat kasutati algselt DOS-i operatsioonisüsteemis, enne kui Microsoft Windows™ sai 1990. aastate keskel üldlevinud. Autor Phil Katz nimetas need kokkusurutud failid lõpuks zip-failideks – idee seisnes selles, et kui failid lahti pandi (lahti pakkis), siis kogu sisu hüppas välja. Selle meetodiga kasutatavate failide laiend on .zip.
Failid, mis on isegi kokkusurutuna äärmiselt suured, saab enne võrgu kaudu saatmist osadeks jagada. Tükid kogutakse kokku ja pannakse vastuvõtuotsas uuesti kokku. Juhtivat suurte failide pakkimistehnikat, ka DOS-i päevilt, nimetatakse autori Eugene Roshali järgi RAR-iks. Roshal ARchive faile toetavad programmid võivad luua näiteks suurest multimeediumifailist RAR-ide komplekti või olemasoleva RAR-i lahti pakkida, et filmi või programmi uuesti kokku panna. Nende failide laiend on .rar või mitmeosaliste failide puhul part01.rar, part02.rar või .r01 r02.
Erinevad muusikavormingud kasutavad failide vähendamiseks ka muid andmete tihendamise tehnikaid, säilitades samal ajal nii palju algset kvaliteeti kui võimalik. Kõige ilmsem näide on .mp3-vorming. Sellisel juhul ei ole tihendatud fail aga arhiiv ja seda ei saa lahti pakkida. Väiksema failimahu saavutamiseks eemaldatud bitid on lõplikult kadunud. Muud muusikafailide jaoks kasutatavad tehnikad säilitavad parema kvaliteedi, kuid tagavad ka suurema failimahu.
Andmete tihendamise programmid on Internetis laialdaselt saadaval. Pakitud või RAR-faili lahtipakkimiseks või RAR-i lahtipakkimiseks on vaja programmi, mis seda meetodit toetab. Enamik programme toetab mitut tüüpi tihendatud faile ja paljud neist programmidest on vabavaralised.