„Andmete levik” on katustermin, mis puudutab suurt hulka faile ja andmete hulka, mida sellised üksused nagu valitsused ja ettevõtted salvestavad. Iga päev saabuv tohutu andmehulk tähendab, et need üksused vajavad rohkem ruumi ja riistvara, kuid andmete levik liigub 2011. aasta seisuga kiiremini kui arvutite edenemine. Pole tähtis, millist tüüpi teavet salvestatakse – kas see on struktureeritud või struktureerimata; oluline on vaid see, et arvuti mälu on hõivatud. Kõigi nende andmete salvestamine võib olla keeruline, mis toob kaasa lisakulusid. Teine andmete leviku probleem on see, et võrk, kuhu andmeid salvestatakse, ja kõik sellega seotud programmid kipuvad aeglustuma.
Andmete leviku probleem ei puuduta tarbijaid ega tavalisi arvutikasutajaid. Kui keskmised arvutikasutajad on aja jooksul nõudnud rohkem mälu, on arvutid suutnud neid vajadusi rahuldava kiirusega edasi liikuda. Kui tegemist on ettevõtete, valitsuste ja muude üksustega, kes koguvad igapäevaselt tohutuid andmeid, võib ilmneda andmete leviku probleem.
Kui keskmine arvutikasutaja vajab rohkem arvutimälu, saab ta tavaliselt lihtsalt suurema kõvaketta. Kui suur üksus vajab rohkem mälu, peab see tavaliselt hankima rohkem servereid. Tavalise kiiruse korral ei tohiks see probleeme tekitada, kuid paljud suured ettevõtted salvestavad 2011. aastal üha suuremaid andmemahtusid kiirusega, mis ületab tehnoloogia ning võib vaja minna tohutul hulgal servereid, et hoida kõike, mida üksus vajab salvestamiseks. Selle põhjuseks on asjaolu, et arvutitehnoloogia ei suuda veel muuta seadet, mis suudab kogu teavet hoida, mis tähendab, et suur ettevõte peab jätkama üha rohkem riistvara ostmist ja kasutamist.
Mõned andmetingimused või -probleemid puudutavad ainult ühte tüüpi teavet. Andmete leviku puhul pole aga vahet, mis tüüpi andmed on seotud. Kuni arvutimälu hõivatakse kiiresti, muutub andmete levik probleemiks.
Üks paljudest andmete levikuga seotud probleemidest on hind. Lisaks täiendava salvestusriistvara kuludele on ka füüsilise ladustamise ja inimressursside kulud. Serverid tuleb kuhugi paigutada ja serverite käitamiseks tuleb palgata inimesi, mille tulemuseks on kulud, mis võivad teoreetiliselt muutuda ettevõtte ülalpidamiseks liiga suureks ja tuua kaasa tugeva kasumi vähenemise. Teine probleem on seotud võrgu kiirusega, kuna andmete ummistumise tõttu võivad programmid palju aeglasemalt liikuda, mis tähendab, et töötajad saavad tööpäeva jooksul vähem tööd teha.