Andmete klassifitseerimine seisneb organisatsiooni andmevarade analüüsimises ja kategoriseerimises eesmärgiga määrata sobiv juurdepääs, talletamine ja säilitamine. See on distsipliin andmehalduse laiemas valdkonnas. Lisaks on see osa teabe elutsükli juhtimisest (ILM).
ILM-i osana aitab andmete klassifikatsioon organisatsioonil mõista oma andmete erinevaid aspekte, mis hõlmavad turvalisust, juriidilisi ja vastavusnõudeid, ettevõtte tähtsust, kättesaadavuse vajadusi ja praegust asukohta. Pärast andmete erinevate aspektide mõistmist saab rakendada nende turvalisuse ja säilitamise jaoks sobivat poliitikat. Klassifitseerimisprojekti peaksid läbi viima äriprotsesside omanikud ning juriidilised ja vastavuse esindajad koostöös infotehnoloogia (IT) osakonnaga. Kuigi kogumisel ja analüüsimisel on saadaval tarkvaratööriistad, on andmete klassifitseerimise protsess peamiselt käsitsi ja see võib olla aeganõudev.
Andmeid peetakse üheks kahest tüübist: struktureeritud või struktureerimata. Struktureeritud andmeid leidub tavaliselt andmebaasides. Sageli on see organisatsioonispetsiifiline teave, näiteks töötajate, klientide ja tootekirjed. Tavaliselt ei pääse teabele otse juurde, kuid sellele tuleb juurde pääseda rakenduse programmeerimisliidese (API) kaudu. Struktureerimata andmeid leidub elektroonilistes või paberdokumentides, meilides või muus vabas vormis sisus, mis võib sisaldada heli- ja videofaile.
Andmete klassifitseerimisest võib organisatsioonile kasu olla mitmel viisil. Finants- või tundlike andmete käitlemist käsitlevate valitsuse määruste järgimiseks võidakse nõuda tõendit poliitika olemasolu ja eeskirjadest kinnipidamise kohta. Maksuseaduse nõuded on üks näide nendest määrustest. Andmete klassifitseerimine võib organisatsioonile kasuks tulla kohtuvaidluste korral, sest asjakohane andmete klassifikatsioon koos rakendatud ILM-poliitikaga tagab kohtuvaidluse jaoks vajalike andmete kättesaadavuse ja kõrvaliste andmete puudumise. Organisatsiooni saab kaitsta rahulolematute töötajate tegude või töötajate vigade eest, klassifitseerides ja piirates juurdepääsu varaliste, väga konfidentsiaalsete ja ülisalajaste andmetele.
Mõned muud andmete klassifitseerimise eelised hõlmavad võimalikku varundus- ja salvestuskulude vähenemist, kuna andmeid ei säilitata kauem, kui vaja. Andmekandjad peaksid vastama ka selle kättesaadavusnõuetele. Teisisõnu, andmed, mida kohe vaja läheb, peavad olema salvestusseadmes, mis võimaldab neile kohe ligi pääseda, näiteks võrguserveris. Andmeid, mida kohe ei vajata, saab salvestada seadmesse, mis ei võimalda kohest juurdepääsu, näiteks digilindile.
Lisaks juriidiliste ja vastavusnõuete täitmisele võib andmete mõistmine anda muid olulisi eeliseid. Organisatsioon, kes on oma andmeid analüüsinud ja klassifitseerinud, võib seda teavet otsuste tegemise või turunduse eesmärgil tõhusamalt kaevandada. Selline tõhusam andmete kasutamine võib kaasa tuua parema kasumlikkuse.