Andmepakett on teabe kogum, mis on salvestatud valmis andmebaasi. Andmepaketi eesmärk on “õpetada” arvutiprogrammile paketis talletatavat teavet, pakkudes ühtset lahendust selliste üksuste juhendamiseks nagu tarkvaraagendid, programmid, mis pakuvad teistele programmidele viiteid ja muud teavet. Andmepaketid lihtsustavad teabevahetust kahe arvuti allika vahel, vältides lõppkasutaja vajadust pikki teabeloendeid käsitsi sisestada.
Mõelge andmepaketile kui teadmiste süstile arvutile. Andmepakettide levinumad kasutusalad hõlmavad pikki toorete faktide loendeid, nagu näiteks maailma suuremate riikide pealinnade loend või organisatsiooni töötajate nimede ja telefoninumbrite loend. Kogu selle teabe pakkimine andmepakettidena võimaldab lõppkasutajal kiiresti levitada teavet paljudes arvutites, ilma et peaks iga arvutikasutaja seal istuma ja nimekirja sõna-sõnalt sisestama.
See on suures osas nii lõppkasutaja kui ka arvuti aega säästev seade, kuid lisaks kipub andmepakettide kasutamine suurendama samaaegsusprobleeme kogu võrgus. Samaaegsusprobleemid viitavad vajadusele, et kõigil võrgu kasutajatel oleks juurdepääs identsetele andmetele. Teisisõnu ei sobiks see, kui ühe võrguarvuti puhul oleks Ühendkuningriigi pealinnaks London, samas kui teise arvuti jaoks oleks see Madrid. Andmepakettidest teabe installimisel on inimlikud kirjavigad suures osas minimeeritud: kogu arvutisse või arvutitesse installitud teave on igas mõttes identne.
On ülioluline, et andmepaketid oleksid õigesti seadistatud, sest andmepakettide esialgsel loomisel tehtud vead võivad kahjustada andmete terviklikkust, muutes muidu väikesed vead vigadeks, mis võivad nüüd levida kogu süsteemis. See rõhutab vajadust range faktide kontrollimise järele, kui on aeg hinnata algses andmepaketis sisalduvat teavet. Ilma faktide kontrollimiseta võivad võrgu laiuses ja laiuses kergesti tekkida tõsised probleemid.
Kui andmepakett on installitud, saab hostarvuti päringutele vastamiseks teavet otsida. Kuna andmepaketid on miniatuursed andmebaasid, toimub teabe hankimine tavaliselt SQL-i (Structured Query Language) kaudu. Näiteks riike ja nende pealinnu sisaldava andmepaketi kaalumisel tagastab SQL-päring „Select capital From countries Where country=’Russia” lõppkasutajale kohe „Moskva”. Nii saavad andmepaketid muuta arvutiterminalid elementaarseks faktiotsimiseks valmis entsüklopeediateks.