Andmekomposiit on termin, mis võib viidata kas arvutiprogrammi tüübile või protsessile, mis koondab ühte tööüksusesse või vormi koondatud andmete sortimendi. Mõlema strateegia puhul on komposiidi eesmärk luua vahend andmetele kiireks ja lihtsaks juurdepääsuks, võimaldades samas ka erinevat tüüpi andmeid loogilisel viisil seostada. Andmekoostise loomise protsess võib olla väga lihtne või mõnevõrra kaasahaarav, olenevalt eesmärgil kogutavate andmete tüübist ja teabe paigutusest.
Arvutiprogrammiga seoses püüab andmekomposiit luua mingisuguse andmebaasi, mis on võimeline importima asjakohast teavet, võimaldades kasutajatel seejärel neile andmetele juurde pääseda ja neid sorteerida erinevate päringute struktuuri alusel. Seda nimetatakse mõnikord andmete pöördprojekteerimiseks, kuna andmebaasi salvestatud teavet saab hõlpsasti hankida, kasutades mitmeid erinevaid parameetreid. Selles rakenduses võimaldab andmekomposiit tuvastada andmebaasis sisalduvat konkreetset teavet, seada piirangud otsingule, mis põhineb sellel, millistel väljadel otsida või isegi märksõnade kasutamist otsingu läbiviimiseks. Lõpptulemus on andmete kogum, mis sisaldab kogu päringu jaoks olulist teavet, mida andmebaas võib pakkuda.
Andmekomposiidi laiem rakendus on seotud andmete kogumisega erinevatest allikatest, seejärel tarkvara kasutamisega kogutud andmete prioriseerimiseks, korraldamiseks ja üldiselt masseerimiseks vormingusse, mida saab käsitleda ühe üksusena. Selline lähenemine on levinud siis, kui ei ole otstarbekas koguda kogu asjakohast teavet ühte andmebaasi. Seda tüüpi rakendusega saab andmeid hankida mitmest allikast, mida seejärel kasutada dokumentide, slaidiesitluste ja muud tüüpi elektrooniliste meediumide loomiseks. Ettevõtted kasutavad mõnikord seda lähenemist andmekoosseisule, et koguda andmeid müügiettepanekusse lisamiseks, toetuda mitmele allikale ja importida põhiandmed ühte projektidokumenti.
Mõlema kehastuse korral kasutab andmekomposiit aktiivselt andmeallikaid ja esitab seejärel selle teabe viisil, mida lõppkasutaja saab konkreetse eesmärgi saavutamiseks kasutada. Protsessi tõhusus sõltub allikatest, millele teabe kogumiseks tuleb juurde pääseda, ja sellest, kuidas andmete päring on koostatud. Parimal juhul saab kogumisprotsess kulgeda väga väikese viivitusega ning teabe sidusasse ja kasutatavasse vormingusse koondamine õnnestub lühikese aja jooksul.