Anatoomiline nuusktubakas on kõnekeelne nimetus radiaalse lohu jaoks, mis on pöidla põhjas leiduv pind käel. Nimetatud selle järgi, et see käeosa on koht, kuhu suitsuvaba tubaka või nuusktubaka kasutajad enne sissehingamist oma tubaka asetasid, on see väike süvend kahe suure pöidlakõõluse vahel. Kaks pöialt sirutavat lihast, sirutajakõõluse sirutaja ja sirutajakõõluse sirutaja, saadavad kõõlused küünarvarre tagaosast pöidla dorsaalsesse või tagumisse külge. Anatoomiline nuusktubakas on pisarakujuline õõnsus, mis on nende kõõluste vahel nähtav, kui pöial on välja sirutatud.
Anatoomilise nuusktubaka asukoha leidmisel võivad abiks olla mitmed anatoomilised maamärgid. See lohk, mis asub randme dorsaalsel külgmisel küljel – see tähendab, et see asub randme tagaküljel pöidla poolel –, algab see süvend, kus küünarvarre raadiuse luu kohtub käe põhjas asuva abaluuga. Raadiuse luu distaalset või alumist otsa saab palpeerida randme pöidla poolel ja siin on kergesti tunda väikest ümarat eendit.
Käe pööramine nii, et pöial on suunatud ülespoole ja selle raadiuse eendi asukoha määramine muudab anatoomilise nuusktubaka asukoha määramise lihtsamaks. Selleks tuleb pöial sirutada lae poole nagu autostopi märgi moodustamisel. Väike ümara kolmnurga või pisarakujuline lohk muutub pöidla ülespoole sirutamisel nähtavaks raadiuse lõpust.
Anatoomiline nuusktubakas on moodustatud mitme käe ja randme anatoomilise struktuuri piiridest. Nuusktubaka mõlemal küljel, pöidlasse sisenedes kitsenevad, on pika sirutajakõõluse ja brevise lihaste kõõlused, kusjuures sirutajakõõluse sirutajakõõlus moodustab sisemise piiri ja sirutajakõõluse sirutajakõõluse välispiir. Mõlemad kõõlused on naha vastas nähtavad ja pöidla sirutamisel on neid kergesti tunda.
Randmele lähima anatoomilise nuusktubaka proksimaalse serva moodustav pind on raadiuses, mida tuntakse stüloidprotsessina. Stüloidset protsessi on tunda sõltumata pöidla asendist. Nuusktubaka distaalses või vastasotsas on terav piir, mis moodustub kahe kõrvuti pöidlasse siseneva sirutajakõõluse koondumisel.
Anatoomilise nuusktubaka all, mis moodustab nn selle süvendi põhja, on kaks randmeluud: abaluud ja trapets. Neid väikeseid randmeluid saab ka pöidlaga igas asendis katsuda, kusjuures abaluud täidavad suurema osa nuusktubaka all olevast ruumist. Nende luude kohal asuvast nuusktubakast ei jookse läbi mitte üks, vaid kolm soont: radiaalne arter, peaveen ja radiaalne närv. Veresooned kannavad verd vastavalt pöidlale ja sealt tagasi, samal ajal kui radiaalne närv saadab kesknärvisüsteemist motoorseid signaale pöidla sirutajakõõlustele, tekitades pöidla sirutuse liikumise.