Analüüsiessee on kirjalik kompositsioon, mille eesmärk on anda põhjalikku uurimist ja etteantud teemat, tavaliselt mõnda muud kirjalikku tööd. Keskkooli- või kolledžiõpilane peab kooliajal sageli kirjutama palju analüütilisi esseesid ja paljud kirjanduskriitikud avaldavad sellistest esseedest kogumikke. Eriti tavaline on, et analüüsiessee kirjutatakse kirjandusteosele, uurides, kuidas kirjaniku kasutatud erinevad kirjanduslikud võtted aitavad teose teemadele kaasa. Sellised esseed on sageli tehnilised ja üsna keerukad, kuna need ei põhine laiaulatuslikel üldistustel ja laiaulatuslikel teemadel, vaid autori töö väga spetsiifilistel elementidel, nagu diktsioon, korraldus, detailide kasutamine ja muud spetsiaalsed kirjanduslikud põhimõtted.
Analüüsiesseed iseloomustavad palju olulisi tunnuseid, kuid on oluline meeles pidada, et mõistlikult ja mõistlikkuse piires ei ole enamik neist reeglitest ülemäära ranged. Peaaegu kõik analüüsiesseed on korraldatud argumendi ümber, mis on öeldud lõputöö lõigus essee alguses. Seejärel struktureeritakse argument konkreetsete tehniliste elementide põhjal tekstis, mis argumenti toetavad. Paljudel juhtudel käsitleb iga lõik või lõikude rühm ainult ühte sellist punkti, et argumendid ei takerduks ja lugejat segadusse ei läheks. Kirjanik võib analüüsiesseed vormistada mitmel erineval viisil, kuid see on tavaliselt kõige levinum ja standardseim organisatsiooniline vorming.
Analüüsiessee üks väga oluline osa on see, et see põhineb täielikult tekstil. Laiaulatuslikud väited, mida ei saa seostada analüüsitava teksti konkreetsete lõikudega, on analüüsiessees harva kasulikud. Argumendi toetuseks on üldiselt kasulik tsiteerida teksti konkreetseid lõike – see aitab ka inimestel, kes analüüsitava teosega vähem kursis on, argumenti järgida. Konkreetsete tsitaatide ja tsitaatide lisamisega saab essee kirjutaja lugejale otse näidata asjakohaseid lõike, mis tema argumenti toetavad.
Klassiruumist välja ja akadeemilise ringkonna kõrgematesse tasanditesse viidud analüüsiessesid kasutatakse sageli ideede väljendamiseks kirjanduskriitikas. Sellised esseed on mõnikord rühmitatud raamatuteks, mis käsitlevad sarnaste kirjandusteoste rühma või ühe autori kirjutatud teoseid. Kirjanduskriitika valdkonnas on palju erinevaid mõttekoolkondi, mis võivad anda analüüsi essee kirjutamise, suuna ja stiili. Akadeemikud alustavad mõnikord tuliseid vaidlusi kirjanduskriitikale lähenemise “õigete” ja “valede” viiside ning analüüsiesseede õige lähenemisviisi üle.