Anakonda on suur, mittemürgine madu. Ta elab peamiselt Lõuna-Ameerika troopilistes vihmametsades, mida tuntakse Amazonase nime all. Ta elab jõgede ja järvede ääres ning sööb veekogusid ümbritsevaid loomi, nagu konni ja linde. See sööb ka metssigu, hirvi ja isegi džunglikasse nagu jaaguarid. Anakondad kuuluvad boamadude sugukonda.
Rohelised anakondad on kõige levinum anakonda madude tüüp. Nende teaduslik nimi on eunectes murinus. Eunectes on kreeka keeles “hea ujuja” ja murinus tähendab ladina keeles “hiirte kiskja”. Seda tuntakse ka veeboana.
Selle mao soomused on tavaliselt rohekaspruunid, seljal on mustad ja külgedel valged laigud. Selle ninasõõrmed on pea eesmise osa peal, et ta saaks vett hingata. Anakonda kasutab aga lõhna tundmiseks oma keelt.
Anakondat peetakse maailma raskeimaks maoks. See võib kasvada üle poole tonni (227 kg). Emased on sageli isastest üsna suuremad. Suurim registreeritud anakonda oli 28 jalga (8.53 meetrit) pikk ja 44 tolli (1.12 meetrit) ümber. Keskmine kasvab umbes kümne jala (3.05 meetri) pikkuseks.
Anakonda tapab, kerides oma keha ümber saagi. See võib vees oodata pahaaimamatut looma või kukkuda talle puu otsast peale. Maod pigistavad end tugevamini iga kord, kui nende ohver välja hingab, kuni ta lõpuks sureb. Siis neelab madu lõualuu lahti ühendades toidu tervelt. Täiskasvanutel kiskjaid ei ole, kuid anakondapoegi ohustavad linnud ja suuremad roomajad nagu krokodillid.
Anakondade paaritumishooaeg on aprillis ja mais. Anakondade paaritumisel moodustavad mitmed isased ühe emase ümber nn pesitsuspalli. Nad panevad emase liikumatuks ja võistlevad omavahel, et temaga paljuneda. Paaritusvõistlus võib kesta mitu nädalat.
Anakonda sünnitab elusad noored. Maopoeg moodustub muna sees oma ema sees, kuid muna jääb täiskasvanud emase kehasse. Pojad on sündides umbes 2 jalga (0.6 meetrit) pikad ja on kohe iseseisvad. Ema ei jää oma poegade eest hoolitsema.
Anakondad võivad looduses elada umbes 10 aastat. Nende eluiga vangistuses on tunduvalt pikem. Anakondasid ei peeta ohustatud liikideks. Neid mõjutab nende elupaigaks oleva vihmametsamaa järkjärguline kadumine.