Amortisatsioonikulu on termin, mida kasutatakse eseme väärtuse aja jooksul vähenemise arvestamiseks. Üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete ehk GAAP-i alusel on heaks kiidetud kasutamiseks neli amortisatsioonimeetodit. Kõige sagedamini kasutatavad meetodid on lineaarne amortisatsioon, kahanev bilanss ja kasutusprotsent.
Amortisatsioonikulu tuleb ettevõtte raamatupidamise aastaaruandes eraldi kirjena välja tuua. Arvestusmeetod esitatakse raamatupidamise aastaaruande lisades. Kui kasutatud meetodit muudetakse, tuleb see lisades selgelt ära märkida, kuna sellel on oluline mõju finantsaruannetele.
Põhivaraga kaasnevad kaks kulu: ostuhind või bilansiline väärtus ja korrigeeritud või amortiseerunud maksumus. Ostuhind on originaalvarustuse maksumuse summa. Seda kasutatakse seadmete dollari väärtusena. Siiski on vaja seda väärtust korrigeerida, et näidata summat, mida seadmete müügi korral tegelikult realiseerida saaks. See on amortiseerunud või korrigeeritud väärtus.
Levinud näide amortisatsioonikulust on uue ja kasutatud auto väärtuse erinevus. Uue auto väärtus on ostuhind. Kuid niipea, kui seda kasutatakse, langeb väärtus madalamale väärtusele, mis põhineb läbitud vahemaal või sõiduki kasutamisel. Nende kahe väärtuse erinevus on amortisatsioonikulu. Raamatupidamises tuleb see vahe arvutada ja rakendada kõikidele varadele võrdselt.
Lineaarse amortisatsiooni korral on amortisatsiooni aastane väärtus objekti kogumaksumus jagatud hinnangulise kasuliku elueaga. Igal aastal kasutatakse sama väärtust. Osaku kasuliku eluea lõpus on vara väärtus null. Üksust võib edasi kasutada, kuid seda ei ole finantsaruannetes varana kajastatud.
Vähenev bilansiline amortisatsioon kasutab esimesel aastal kõrgemat amortisatsioonimäära. Kasutatud arvutus on amortisatsioonimäär, mis on korrutatud kauba ostuhinna või bilansilise väärtusega eelarveaasta alguses. Kasutatud amortisatsiooninorm põhineb vara liigil ja üldtunnustatud määral. Selle määra levinud allikaks on tulumaksu määramisel kasutatavad amortisatsioonijuhised.
Amortisatsioonikulu arvutatud kasutusprotsendi meetod võtab vara ostuhinna ja korrutab selle kasutusprotsendi teguriga. See väärtus võib põhineda toodetud ühikute arvul, läbitud vahemaal või töötundidel. Vara väärtus väheneb kasutamisel, kuni saavutatakse maksimaalne kasutusväärtus. Sel hetkel on vara väärtus null.