Amelanchier on umbes 20 õitsvast põõsast ja puust koosnev perekond roosiliste sugukonda. Selle üldnimetuste hulka kuuluvad suhkruploom, serviis, juunior ja harilik põõsas. Amelanchier’i kasvatatakse dekoratiivtaimena ja mõnda liiki kasvatatakse ka nende viljade pärast. Perekonna suuremate taimede puidust saab valmistada õnge või tööriistade käepidemeid.
Amelanchier perekonda kuuluvad taimed kasvavad põhjapoolkeral parasvöötmes. Suurim mitmekesisus selles perekonnas on Põhja-Ameerikas. Amelanchier on levinud kõigis USA osariikides, välja arvatud Hawaiil. Aasias on kaks liiki — A. asiatica ehk Aasia mari ja A. sineca ehk hiina mari — ning üks Euroopa liik A. ovalis ehk lumine mespilus. A. x lamarckii, mida peetakse looduslikuks hübriidiks, on samuti naturaliseeritud kogu Euroopas, kuigi see ei ole kohalik taim.
Kuigi Amelanchieri taimede vilju nimetatakse sageli marjadeks, on see tegelikult õun, sama tüüpi vili kui õun, kuigi väiksem. Amelanchier puuviljad on sageli magusad ja neid võib süüa toorelt, keedetud või kuivatatult. Viljad on tavaliselt tumesinised või lillad.
A. alnifolia, mida ajalooliselt kutsuti tuvimarjaks, kasvab koos A. spicata või tihnikuga, mis kasvab kogu Põhja-Ameerika lääneosas. A. alnifolia kasvab 3–26 jala (1–8 meetri) kõrguseks ja sellel on valged õied, mis valmivad mustikatega sarnaselt lilladeks viljadeks. Puuvilju, mida sageli nimetatakse saskatooni marjaks, kasutasid põlisrahvad traditsiooniliselt liha säilitamiseks pemmikanis. Seda koristatakse tänapäeval kaubanduslikult ja süüakse pirukates, moosides ja veinides. A. alnifolia kasvab kõige paremini rikkalikus, hästi kuivendatud pinnases ja rikkalikus päikesevalguses ning üks taim võib anda vilja kuni 30 aastat.
A. amabilis ehk armas shadbush kasvab Kanada idaosas ja Uus-Inglismaal. A. arborea ehk udupuu mari kasvab kogu Põhja-Ameerika idaosas. Sellel on kuivemad viljad kui enamikul marjaliikidel, kuid puuvilju kasvatatakse siiski toiduna. Põlisrahvad kasutavad traditsiooniliselt A. arborea vilju leiva valmistamiseks. A. arborea kasvab kõige paremini hästi kuivendatud pinnases, kus on päike ja hea õhuringlus.
A. canadensis ehk Kanada mari on veel üks Põhja-Ameerika idaosa söödavate viljadega liik. See kasvab peamiselt niiskes keskkonnas ja mõnikord kasutatakse seda nii bonsais kui ka aedades. A. nantucketensis ehk Nantucket serviceberry on Põhja-Ameerika liik, mis on looduses kaitseprobleem.