Ameerika must part on sinikaelpardile sarnane suur tupspart. Nende kehal on tumedad kastanisuled ning kaelal ja peas on need veidi heledamad. Lennu ajal on tiival näha lillakassinine täpp ehk laik, mille tiibade alumine külg on palju heledam kui ülejäänud pardi suled. Nende jalad ja käpad on punased.
Ameerika musta pardi üks silmapaistvamaid omadusi on asjaolu, et lindude puhul on isas- ja emasloom väga sarnased. Need erinevad ainult noka värvi poolest ja erinevus on kõige märgatavam paaritumisperioodil. Kui isasel Ameerika mustal pardil on oliiviroheline kuni kollane värv, siis emasel on tuhmim, oliivirohelisem. Ameerika musta pardi teaduslik nimi on Anas rubripes.
Ameerika musta part on levinud USA-s ja Kanadas ning populatsioon kahanes korraga pidevalt. Selle tegelik põhjus on ebaselge, kuid arvatakse, et sinikaelpartide populatsioon on tõenäoliselt laienenud ja pesitsus on toimunud, samal ajal kui nad on üle võtnud ka Ameerika mustade partide poolt varem asustatud pesitsusalad. Looduskaitsealased jõupingutused ja piiratud jahipidamine on aga kaasa toonud nende arvukuse tõusu.
Enamasti elavad Ameerika mustad pardid piki USA kirderannikut metsaga kaetud märgaladel või soistel aladel ning nad võivad rännata hooajaliselt. Sügisel ja talvel pesitsevad paarid kokku. Nad püsivad koos kogu talve kuni pesitsusperioodini, kui emane muneb, tavaliselt üheksa kuni kümme muna. Seejärel jätab isane emasloom mune hauduma ja läbib sulamisprotsessi, jättes ta kuuks ajaks lennuvõimetuks.
Ameerika musta pardi munad on tavaliselt valged kuni rohekad. Kui pardipojad on sündinud, saavad nad ujuda ja end toita ning niipea, kui nad on piisavalt suured, läbib ka pardiema sulamisperioodi. Augustiks saavad mõlemad sugupooled taas lennata.
Ameerika mustad pardid on kõigesööjad, st söövad nii taimseid kui loomseid saadusi. Nad tuiskavad või sukelduvad vette, toitudes pinna all olevatest taimsetest materjalidest ja väikestest loomadest ning võivad aeg-ajalt sügavamale sukelduda. Magevees võivad nende loomade hulka kuuluda veeputukad või kahepaiksed, nagu kullesed, ja soolases vees võivad nad hõlmata vähilaadseid ja molluskeid. Nad võivad aeg-ajalt maismaal toitu otsida, kuid see on ebatavaline.