Ambulatoorne patsient on inimene, kes läheb haiglasse või kliinikusse protseduurile, mis ei nõua ööbimist. Pakutavat abi nimetatakse mõnikord ambulatoorseks abiks, viidates asjaolule, et patsiendid saavad sageli sisse ja välja kõndida, kuna protseduurid on lihtsad ja kiired. Paljudele tervishoiuteenuste osutajatele meeldib pakkuda võimalikult palju ambulatoorset ravi, kuna see vähendab nii tervishoiuteenuste osutajate kui ka patsientide kulusid ning võimaldab hoida kliiniku või haigla sujuvat toimimist.
Paljud inimesed on mingil eluperioodil käinud ambulatoorsetel patsientidel; iga kord, kui lähete arsti vastuvõtule uuringule, murettekitava külmetuse diagnoosile või muti eemaldamisele, olete ambulatoorne. Need patsiendid võivad minna kliinikutesse ja haiglatesse diagnooside, põhiprotseduuride, hariduse, rutiinse testimise ja lihtsate kirurgiliste protseduuride tegemiseks, mida nimetatakse ambulatoorseteks operatsioonideks. Patsiendid võivad saada ka ravi alates psühholoogilisest teraapiast kuni vähktõve kiiritusravini, mida võidakse pakkuda iga päev, olenevalt vähist ja patsiendist.
Patsiendi jaoks on ambulatoorse protseduuri või ravi ilmselgeks eeliseks see, et see on palju odavam kui statsionaarne protseduur, mis nõuab haiglaravi. Paljud inimesed hindavad ka võimalust pärast ravikuuri koju minna, sest üldiselt tunnevad inimesed end kodus mugavamalt ja õnnelikumalt. Need protseduurid on ka palju tõhusamad, vähem ootavad statsionaarsed töötajad protseduuri või protseduurid, mille jaoks patsient on tulnud.
Meditsiiniteenuste osutajate jaoks on tõhus ka päevapatsiendi lihtsa ravi pakkumine ning see vabastab haiglates ja erakliinikutes ruumi raskemate juhtumite jaoks, mis võivad vajada haiglaravi. Kiirabiruumid julgustavad arste sageli pakkuma päevaraviteenuseid selliste asjade jaoks nagu õmblemine ja muud mittekriitilised protseduurid, mille saamiseks inimesed sageli pöörduvad kiirabisse. Võimaldades patsientidel intensiivravi aegu kokku leppida seisundite puhul, mis muidu võivad viia nad kiirabisse, saavad arstid vabastada kiirabi tõelisteks hädaolukordadeks ja lühendada hädaabiteenuste ooteaegu.
Üldjuhul, kui patsient määrab ambulatoorse protseduuri, peaks arst suutma anda hinnangu selle kohta, kui kaua protseduur peaks kestma. Mõnikord võidakse patsientidel paluda pärast protseduuri kojusõitu korraldada, sest ravi võib tekitada patsiendil uimasust või haigestumist, kuigi sellest ei piisa haiglaravi ja jälgimise tagamiseks.