Ambra on vahajas aromaatne aine, mida on ajalooliselt kasutatud kvaliteetsete parfüümide tootmisel. Kuna ambra tekib looduslikult kašelottide seedetraktis, on seda nii harva kui ka raskesti leitav ning seetõttu ülimalt kallis. Seda avastatakse aeg-ajalt ookeani pinnal hõljuvate või kaldale uhutud tükkidena. See lisab parfüümile ainulaadset lõhna ja toimib fikseerijana, muutes parfüümid püsivaks palju kauem, kui nende lenduvad lõhnaühendid muidu võimaldaksid. Kui sünteetilisi fiksaate kasutatakse tänapäevastes lõhnades laialdaselt, siis ambra parfüüm on endiselt kõrgelt hinnatud.
Kašelott eritavad ambrat oma seedetraktis. Mõnikord leitakse kalmaari nokkasid ambra tükkidesse surutuna, mis viitab sellele, et ainet toodetakse vaala söödud teravate esemete ümbritsemiseks ja soolte kaitsmiseks esemete läbimisel. Väikeses koguses ambra levib koos väljaheitega, suuremad tükid aga väljutatakse vaala suu kaudu. Esialgu on ambra tugeva väljaheite lõhnaga pehme aine. Pärast aastaid ookeanis hõljumist kõveneb aine aga kõvaks vahajaks tükiks, millel on palju meeldivam aroom.
Ambra parfüümi tootmine pärineb 10. sajandist CE, mil seda hakati Lähis-Idas vedelate lõhnade tootmiseks kasutama. See toimis loodusliku fikseerijana koos teiste kallite koostisosadega, nagu muskus või tsiivet, kuni 1800. aastate alguseni, mil töötati välja esimesed sünteetilised alternatiivid. Ambrat on läbi ajaloo kõrgelt hinnatud, hinnad ulatuvad kolmekordsest kulla kaalust kuni tänapäevaste väärtusteni, mis on kullast veidi madalamad.
Ambra parfüümil on ainulaadne lõhn, mida üldiselt kirjeldatakse kui pehmet, maalähedast ja orgaanilist. Kuna seda kasutatakse ainult väikestes kogustes, võib üks ambra tükk olla aluseks tohutule kogusele parfüümile. See on ülitõhus fiksaator ja väike kogus ambra võib säilitada oma lõhna vabas õhus viibides kuude jooksul.
Alates 1970. aastatest keelustasid paljud riigid kašelottide ohustatud seisundi tõttu ambra parfüümi tootmise. Ameerika Ühendriikides on ambra endiselt vähelevinud koostisosa parfüümides, kuna ohustatud liikidest saadud toodete müüki reguleerivad seadused. Siiski on ambraparfüümi tootmine enamikus maailmas rangete standardite alusel seaduslik. Need eeskirjad tagavad, et kogu parfüümi tootmisel kasutatav ambra leitakse ookeanist hõljumas või kaldale uhutuna, mitte aga otse vaalalt.