Seal on kuus ekstraokulaarset lihast, mis koos liigutavad pupilli üles, alla, küljelt küljele ja nende pilkude kombinatsioonides. Nagu nimigi viitab, kinnitub alumine sirglihas kõvakesta – silmamuna valge “palli” külge – struktuuri põhjas ja liigub peamiselt pilgu allapoole liikumiseks, mida nimetatakse depressiooniks. Teised silmavälised lihased on ülemine sirglihas, keskmine sirglihas, külgmine sirglihas, ülemine kaldus ja alumine kaldus lihased. Kõik need lihased peale ühe moodustavad kummaski silmaorbiidis koonusekujulise kuju, kusjuures koonuse suu, kus lihased ühenduvad silmamunaga, ja koonuse terav punkt, kus lihased koonduvad kokku rõngakujuliseks kõõluks. Nägemisnärv, kraniaalnärv II, kulgeb läbi selle rõngakujulise kõõluse läbi koonuse pupillini.
Neljal alumisel ja ülemisel silmavälisel lihasel on kolm erineva vastutusega funktsiooni. Alumise sirglihase esmane funktsioon on õpilase allapoole liikumine või depressioon. Alumise sirglihase sekundaarne funktsioon on silmamuna ülaosa pööramine ninast eemale, mida nimetatakse väljapressimiseks. Lõpuks on selle lihase tertsiaarne funktsioon õpilase liigutamine sissepoole või mediaalselt adduktsiooni teel.
Mõned silmaliigutused on ainult ühe silmavälise lihase kokkutõmbumise tulemus, samas kui teised nõuavad kahe lihase koos töötamist. Lihast, mis vastutab peamiselt õpilase liikumise eest, nimetatakse agonistiks. Teisi silmaväliseid lihaseid, mis aitavad liikumist, nimetatakse sünergistideks. Need ekstraokulaarsed lihased, mis liigutavad pupilli vastassuunas, on antagonistid. Seega on alumine sirglihas õpilase allapoole liikumise agonist; väljapressimise või aduktsiooni sünergist; ja antagonist ülemise sirglihase silma liikumiseks tõstmise ajal ülespoole.
Need kirjeldused viitavad ainult ühe silma liikumisele, mida nimetatakse duktsiooniks. Üksiku õpilase allapoole suunatud pilgu puhul nimetatakse seda allapoole suunatud depressiooni liikumist ka infraduktsiooniks. Kui kaks silma töötavad koos, tuntakse silmade liikumist versioonina. Mõlema silmaga alla vaatamiseks, tehes infraversiooni või deorsumversiooni, peavad nii parem kui ka vasak alumine sirglihas ehk sirglihas kokku tõmbuma, et sundida liigutust. Lisaks töötavad parem ja vasak ülemine kaldus sirglihas sünergistidena alumise sirglihase suhtes, et liigutada kumbagi silma samas suunas.