Inimese näo silmi kaitseb luuline struktuur, mis ümbritseb iga silma eraldi, mida nimetatakse orbiidiks. Need kaks koonusekujulist ava või õõnsust koosnevad alusest ja neljast seinast, mis koosnevad eraldi luudest. Ninale lähima orbiidi mediaalne seinapiir on veidi madalam, et tekitada nina ja luua näo tuttav struktuurne määratlus. Alumine orbitaalne lõhe on silmi ümbritsev osa seina külgmise osa, kõrvadele lähemal ja silmakoopa põranda või põhja vahel.
Inimese anatoomias on lõhe loomulik jagunemine või lõhenemine, mis leitakse kehaosas. Kahest erinevast luust moodustatud alumine orbitaalne lõhe on tegelikult soonelaadne lõhe, mis võimaldab närvidel ja veresoontel varustada silmapiirkonda peamiste aju- ja seljaajusignaalidega ning vajalike toitainetega järjepideva verevoolu kaudu piirkonda. . Kaks luud, mis moodustavad alumise orbitaallõhe, on sphenoidne luu ja ülalõualuu.
Sfenoidne luu on kitsenev luu, mis asetseb oimusluu ees või ees näo küljel, osa, mida tavaliselt nimetatakse templiteks. Selle kiilutaoline kuju koos pikendatud tiibadetaoliste mediaalsete servadega aitab moodustada silmakoopa külg- või külgmist osa. Ülalõualuu ehk ülemine lõualuu aitab moodustada ninale lähima silmaorbiidi alumist mediaalset kumerust. Selles piirkonnas paiknevas alumises orbitaallõhes on närvisüsteemi olulised osad, nagu ülalõua närv ja selle oksad ning sphenopalatine ganglioni ronimisharud.
Ilma selle soonega, mida nimetatakse alumiseks orbitaallõheks, ei suudaks silmi ümbritsev näoosa saata ega vastu võtta keemilisi ja elektrilisi sõnumeid, mille tulemuseks on silmade tõrgeteta liikumine ning see piirkond ei suuda stiimuleid ja vastata vastavalt. Ülalõualuu närv koos oma võrsetega, mida nimetatakse põsesarnadeks, põsesarnades ja nende ümber, siseneb orbiidi piirkonda läbi alumise orbitaallõhe. See närv ja selle oksad põhjustavad närviaistingut põskedel ja templite külgedel. Sphenopalatine ganglion, mida nimetatakse ka pterygopalatine ganglioniks, annab närviaistingud suulae, neelu või kaela ja kõri piirkonda, ninakõrvalkoobaste ja kõvasuulae ehk suulagi.