Mis on alter ego?

Alter ego on teine ​​mina, osa inimese isiksusest, mis on märgatavas kontrastis tema tavapärase isiksusega. Seda mõistet kasutatakse sageli kirjandusliku vahendina, võib-olla kõige kuulsamalt raamatus “Dr. Jekylli ja hr Hyde’i kummaline juhtum”, kuid seda on uuritud ka filosoofias, valitsuses ja isegi majanduses. Idee teisest erinevast isiksusest on mõne inimese jaoks intrigeeriv ja seda mõistet kasutatakse mõnikord ebakorrapäraseks või ebanormaalseks peetava käitumise selgitamiseks.

Seda ladinakeelset terminit, mis sõna-sõnalt tähendab “teine ​​mina”, ei leia kliinilises psühholoogias ega psühhiaatrias kuigi sageli. Kuigi mõned vaimse tervise seisundid hõlmavad alternatiivsete isiksuste avaldumist, eelistatakse tavaliselt kliinilisi termineid, nagu “dissotsiatiivne identiteedihäire”, kuna psühholoogidele meeldib tõmmata selge piir psühholoogia ja selliste distsipliinide vahele nagu ilukirjandus ja filosoofia.

Inimesed viitavad alter egole mitmel erineval viisil. Mõned inimesed kasutavad seda terminit näiteks lähedastest ja lahutamatutest sõpradest rääkimiseks, viidates ideele, et need sõbrad on sattunud nende isiklikku identiteeti. Kindlasti on tõsi, et mõned inimesed näivad tulevat paaris oma parimate sõpradega.

Näitlejate kehastatud tegelasi nimetatakse mõnikord “alter egodeks”, eriti kui need tegelased on olulised ja kuulsad ning on teinud näitleja nime tuntuks. Sean Connery alter on näiteks James Bond, sest kuigi teised näitlejad on tegelaskuju kujutanud, tegi Connery ta kuulsaks ning tema kaubamärgi stiilile viidatakse sageli kui “tõelisele” Bondile.

Kui keegi käitub erinevates olukordades erinevalt, siis mõnikord öeldakse, et tal on alter ego. Tegelikult võiks oma käitumise kohandamist sotsiaalsetele normidele ja ootustele vastavaks pidada sotsiaalseks kohanemiseks, kuid inimesed, kes tunnevad end erinevates kontrastsetes olukordades võrdselt vabalt, suhtuvad mõnikord vähem kohanemisvõimeliste inimestesse kahtlustavalt. Armastav ema, kes on ka terav ärinaine, on üks näide.

Keegi, kellel on ilukirjanduses ja filmides eriti hästi arenenud muutus, võib elada “topeltelu”. Näiteks võib romaani spioonina töötav tegelane töötada automehaanikuna, kusjuures tegelased, kes on kursis salaidentiteediga, viitavad peategelase topeltelule ja emotsionaalsele stressile, mida see tekitab. Topeltelu tuleb ette ka pärismaailmas, kuigi need on vähem levinud, kui väljamõeldis võiks arvata.