Allutatud võlg on igasugune tasumata võlg, mida peetakse oma olemuselt esmatähtsaks muudest võlakohustustest madalamaks. Allutatud võlg võib olla laenu, võlakirjaemissiooni või teatud tüüpi võlakirja vormis. Üldjuhul võlgnevust ei tasustata enne, kui muud esmaseks peetavad võlad on tasutud.
Sisuliselt loob allutatud võla mõiste hierarhia selles, kuidas võlakohustusi jaotatakse, kui ressursse on vähe. Enamasti makstakse allutatud võlga vastavalt tingimustele seni, kuni rahavoog on stabiilne ja piisav kõigi tasumata võlgade tasumiseks. Kui aga võlgnikul tekib puudujääk, käivitatakse võlgade allutamise protsess, mis reastab võlad tõhusalt kindlasse maksejärjekorda.
Üks näide sellest, kuidas allutatud võlg rakendumisel toimib, on pankroti korral. Seda tüüpi tegevus hõlmab sageli varade likvideerimist, et lõpuks osaliselt tasuda pankroti väljakuulutanud üksikisiku või üksuse võlad. Kõiki allutatud võlgadeks peetavaid kohustusi käsitletakse alles pärast esmaste võlgade nõuete, kohalikele ja riiklikele omavalitsustele võlgnetavate maksude ning likvideerija kohaldatud tasude esitamist.
Isegi kui allutatud võlg on käsitletud, kehtib seda tüüpi võlgade suhtes endiselt hierarhia. Esimesena käsitletakse kõiki kohustusi, mis on klassifitseeritud kõrgema järguga allutatud võlaks. Kõik ülejäänud kirjed on klassifitseeritud madalama astme allutatud võlaks ja saavad viimastena mis tahes tüüpi makseid.
Allutatud võlana käsitatava võla määramiseks on vaja mõista seadusi, mis kehtivad pankroti ja ettevõtete likvideerimise kohta riigis, kus toiming toimub. Erinevad riigid annavad juhiseid, mida tuleb tasumata võlgade klassifitseerimisel järgida. Mõnda tüüpi kohtunik või kohtunik peab soovitatud pankrotiplaani esmalt läbi vaatama, esmalt heaks kiitma ja seejärel esitama võlausaldajatele nende panuse. Siiski ei ole ebatavaline, et võlgade klassifitseerimise üle otsustab lõplik sõna kohtunik, kellele määratud kohtunik, sest paljud võlausaldajad teeksid ilmselt kõik endast oleneva, et kaasata neid pigem esmase või kõrgema järguga võlana, mitte allutatud kohustusena.
Olenemata sellest, kas räägime allutatud pangavõlast, allutatud võlakirjadest või muudest investeerimisinstrumentidest, võlgade prioriteedi seadmine aitab maksimeerida iga võlausaldaja võimalusi saada võlgniku võlgnevuse eest vähemalt osalist hüvitist. Sellest vaatenurgast ei paku selle võlgade hierarhia loomine mitte ainult võlgnikule teatud kaitset, vaid ka igale võlausaldajale.