Allutatud laen, mida nimetatakse ka väiksemaks laenuks, on laen, mis on esmase laenu kõrval teisejärguline. Sageli kasutatakse seda terminit kinnisvaralaenude kirjeldamisel, kuigi seda võib kasutada ka muudes laenuolukordades. Kinnisvara esmasel ehk esimesel laenul on ka esimene pandiõigus ehk seaduslik nõue. Pankroti või pankroti arestimise korral on allutatud võlg vähem prioriteetne ja see makstakse alles siis, kui esmased pandiõigused on täidetud. Kuna seda tüüpi laenu tagasimaksmine on muude võlgade suhtes prioriteetne, peetakse allutatud laenu laenuandja jaoks kõrge riskiga.
Et mõista, kuidas allutatud laen toimib, võib olla kasulik kaaluda laenude järjestust. Kõrgeima järjestusega laen ehk esmane laen on maksmisel kõrgeim prioriteet. Allutatud laen on tagasimaksmisel esmaste võlgade järel. See tähendab, et laenuandjal, kes teeb allutatud võla, on teisene nõue varadele, mida saab arestida või tagasimaksmiseks maha müüa.
Allutatud laenu positsioon võib olla kõige ilmsem maksejõuetuse olukorra puhul. Näiteks kui laenuvõtja jätab oma kohustused täitmata laenu, mis on tagatud kinnisvaraga, võib laenuandja otsustada sundmüügi. Sellisel juhul on esmase laenu laenuandjal õigus esmalt tasumisele kuuluv raha sisse nõuda. Seejärel kogub allutatud laenu omanik rahalt, mis jääb pärast põhilaenuandja tagasimaksmist. Juhul, kui teisese laenuandja tagasimaksmiseks raha üle ei jää, võib allutatud laen kaasa tuua teise laenuandja kahjumi.
Tavaliselt antakse allutatud laene kõrgema intressimääraga kui esmased laenud. See on tingitud asjaolust, et laenuandja võtab seda tüüpi laenu andmisel rohkem riske. Tegelikult on neid laene sageli raskem tagada kui esmaseid laene, kuna laenuandja on allutatud laenude andmisel suurema riskiga silmitsi.
Prioriteetsete võlgade ja allutatud laenude maksekorraldus jääb samaks, isegi kui sundraha asemel tuleb pankrot. Kui pankrotimenetluse raames likvideeritakse laenusaaja vara, makstakse esmajärjekorras võlad ära. Allutatud laenu omanik saab seejärel makse pärast prioriteetsete võlgade täielikku tasumist. See tähendab, et allutatud võla omanik ei pruugi saada kogu raha või osa sellest, mida ta võlgneb.