Allergiline nõgestõbi ehk urtikaaria on allergiast põhjustatud nahareaktsioon. Reaktsioon on väljendunud ja inimestel tekivad paljudele nahaosadele punnid või roosad laigud, mis sügelevad või põletavad. Allergeeniga kokkupuutel võib kogu nahk olla kaetud või tekkida laigud. Nõgestõbi esineb sageli kätel ja jalgadel, kehatüvel ning kaelal ja kurgus. Tõsine nõgestõbi levib peanahale või peopesadele ja taldadele.
Nõgestõbi ei ole alati põhjustatud allergiast, kuigi nende tekkeviis on kõigil juhtudel sarnane allergilise reaktsiooniga. Tavaliselt ilmnevad need kõrgenenud histamiini taseme tõttu ja inimesed nimetavad sageli allergilist reaktsiooni histamiini vastuseks. Erinevus nõgestõvega on see, et histamiin võib tõusta ilma teadaoleva allergeenita ja seega võib allergiline nõgestõbi olla kas ekslik väljend või viidata tegelikele juhtudele, kus inimestel on allergia ja nad saavad sellele vastuseks nõgestõbi.
Mõned neist tegelikest juhtudest hõlmavad juhtumeid, kus inimestel on ainete suhtes äärmiselt raske allergiline reaktsioon ja kus allergiline nõgestõbi on esimene märk sellest, mis võib areneda anafülaktiliseks reaktsiooniks. Poleks harvad juhud, kui maapähkliallergiaga inimene sööb kogemata maapähklit, hakkab mõne minuti või isegi sekundi jooksul nõgestõbi tekkima ja seejärel suu ja kurk turse, hingamisraskused ja muud väga ohtlikud sümptomid. Teisest küljest võib allergiline nõgestõbi olla ainus reaktsioon allergiale või sellega võivad kaasneda heinapalaviku sümptomid, nagu ninakinnisus ja sügelevad või punased silmad.
Alguses ei pruugi inimesed alati teada, kas urtikaaria on kerge või raske allergiline nõgestõbi või on selle põhjuseks mõni muu aine või tegur. Urtikaaria põhjuseid võib olla tuhandeid. Mõned levinumad on viirus- või bakteriaalne infektsioon, nahaärritus, mis ei ole allergiline, teatud ravimid, mis põhjustavad ärritust, või isegi sellised seisundid nagu vaimne või emotsionaalne stress. Kui nõgestõbi ei kordu, võib olla raske kindlaks teha, kas tegemist on allergilise nõgestõvega. Kõikidel juhtudel, kui nõgeslööve äkitselt areneb suu/keele turseks või hingamisraskuseks, tuleb seda käsitleda potentsiaalselt surmava allergiana ja pöörduda viivitamatult kiirabi poole.
Kuna nõgestõbi on põhjustatud histamiinireaktsioonist, on sageli antihistamiinikumide manustamine, nagu see oleks allergiate raviks. Võib soovitada lihtsaid käsimüügis olevaid antihistamiine, nagu difenhüdramiin. Kui nõgeslööve jätkub, võivad arstid paluda patsientidel kirjutada üles nende esinemise asjaolud, et näha, kas on olemas allergiale viitav muster.
Näiteks kui tundub, et naabri kassi paitamine põhjustab alati urtikaariat, võib oletada, et tegemist on allergilise nõgestõvega, mis on tingitud allergiast kassi kõõma või karva vastu. Teine võimalus on läbida allergiatestid, et teha kindlaks, kas inimese kodus või tavaliselt tarbitavas toidus võib esineda allergilisi nõgestõbi. Testimine on tavaliselt soovitatav ainult siis, kui nõgestõbi tuleb pidevalt tagasi.