Mis on allergiasüstid?

Allergiasüstid on süstide seeria, mis tehakse kellegi tundlikkuse vähendamiseks allergeeni suhtes. Täieliku allergiavastaste süstide kuuri läbimiseks võib kuluda kuni viis aastat, mistõttu on see tõsine kohustus, kuid see võib oluliselt parandada elukvaliteeti. Väga raskete allergiatega patsientidele võivad allergiasüstid olla ka elupäästvad, kuna need võimaldavad patsiendil kokku puutuda allergia allikaga, ilma et tekiks surmavaid sümptomeid.

Tuntud ka kui immunoteraapia, allergiasüstid hõlmavad väga väikese koguse antigeeni sisestamist patsiendi kehasse. Kogumisfaasis, mille käigus süstitakse üks kuni kolm korda nädalas kolme kuni seitsme kuu jooksul, suurendatakse antigeeni kogust järk-järgult iga süstiga. Eesmärk on paljastada keha ilma allergilist reaktsiooni esile kutsumata, võimaldades patsiendi kehal end ümber kalibreerida, nii et ta ei tunneks allergeeni enam ohuna. Säilitusfaasis, mis nõuab ühe süsti kuus kahe kuni viie aasta jooksul, manustatakse patsiendile regulaarseid annuseid, et jätkata desensibiliseerimist.

Allergiasüstid tehakse tavaliselt seetõttu, et patsiendil on väga raske allergia või esineb allergilisi reaktsioone rohkem kui kolm korda aastas. Süstimistest saavad kasu ka patsiendid, kellel on raske allergeeni vältida, nagu ka patsiendid, kes on proovinud muid allergiatõrjevahendeid, mis osutusid ebaõnnestunud. Immunoteraapiat ei soovitata südamehaiguste või raske astmaga inimestele ega rasedatele naistele.

Putukaallergiat, hooajalist allergiat sellistele asjadele nagu ambroosia ja siseruumide allergiat saab ravida allergiasüstidega. Toiduallergia ei saa. Enne patsiendile allergiavastaste süstide pakkumist viib arst tavaliselt läbi intervjuu, et koguda teavet patsiendi ajaloo ja praeguste ravimite kohta, et veenduda, kas ta sobib süstimiseks. Teatud juhtudel võib arst soovitada kiirimmunoteraapiat, mille käigus patsient saab kiireks desensibiliseerimiseks kontrollitud keskkonnas, näiteks haiglas, iga paari tunni järel üha suuremaid annuseid.

Tavaliselt palutakse patsientidel mitte treenida vähemalt kaks tundi enne ja pärast allergiasüsti. Samuti peavad nad pärast laskmist jälgimiseks jääma vähemalt 30 minutiks, et veenduda, et kõrvaltoimeid ei esine. Allergiasüstid ei ole riskivabad ning patsientidel võivad mõnikord tekkida allergilised reaktsioonid ja muud tõsised reaktsioonid, mistõttu on see jälgimisperiood oluline. Kui patsient hakkab pärast süstimist end kummaliselt tundma, peaks ta enesetundest viivitamatult teatama, et arstiabi saaksid tegutseda.