Alkaloos on meditsiiniline seisund, mis tekib siis, kui keha loomulik keemiline tase muutub tasakaalust välja. Keha sisaldab kahte peamist keemilist tüüpi: happeid ja aluseid. Happeid ja aluseid reguleerivad üldiselt keha erinevad organid, nagu neerud ja maks, et need püsiksid tasakaalus. Näiteks magu sisaldab rohkem hapet, samas kui soolestikus on kõrgem aluste tase. Kui kehas on ühte keemilist ühendit palju suurem kogus kui teist, võib see vähendada keha organite õiget toimimist. Kui esineb liiga palju alust või liiga vähe hapet, nimetatakse seda alkaloosiks ja see võib põhjustada terviseprobleeme.
Alkaloosi tekkepõhjused organismis võivad olla mitmed. Kui happesisaldus väheneb ebanormaalse tasemeni, võib see olla kopsu- või maksahaiguse kõrvalmõju. Selle põhjuseks võib olla ka pikaajaline viibimine suurel kõrgusel või salitsülaadi mürgisus. Salitsülaat on keemiline ühend, mida leidub paljudes käsimüügis saadaolevates valuvaigistites ja põletikuvastastes ravimites. Madal happesisaldus võib olla ka kõrge palaviku või hapnikupuuduse tüsistus.
Alkaloosi põhjuseks võib olla ka aluste suurenenud sisaldus kehas. Selle põhjuseks võib olla pikaajaline oksendamine, mis võib põhjustada kloriidi taseme kaotust, mis on tavaliselt vereringes leiduv kemikaal, mis vastutab kehavedelike säilitamise eest. Kõrgenenud baastase võib olla ka diureetikumide kõrvalmõju, mis põhjustab organismi uriini väljutamist. Kui keha väljutab liiga palju uriini, võib see vähendada neerude kaaliumisisaldust, mis on kemikaal, mis vastutab peamiselt keha lihaste ja närvide funktsiooni säilitamise eest.
Alkaloosi sümptomid võivad olenevalt haigusseisundi tõsidusest erineda. Tavalisteks sümptomiteks on iiveldus, oksendamine ja peapööritus. See võib põhjustada ka segadustunnet. Seisund võib mõjutada ka lihaseid ja närve ning põhjustada tõmblemist, tuimust ja spasme.
Alkaloosi saab ravida, kui see avastatakse, kui haigusseisundi põhjuseks on happesisalduse vähenemine või aluse taseme tõus. Madalamat happesisaldust saab ravida hapnikuaparaadiga, mis võib aidata keha keemilist taset ühtlustada. Kui seisund on tingitud suurenenud baastasemest, võib vaja minna ravimeid, et täiendada keha kaotatud kemikaale, nagu kloriid ja kaalium. Kui haigusseisundi täpne põhjus pole teada, võib arst analüüsida patsiendi uriini, et teha kindlaks, kas haigusseisund on tingitud happe- või alusesisaldusest.