Finantsturgudel on kauplemisstrateegiaid peaaegu sama palju kui investoreid ja kauplejaid. Turud on järjest enam elektrooniliselt ligipääsetavad, mis avab veelgi rohkem võimalusi kauplemissüsteemide arendamiseks. Üks neist on algoritmiline kauplemine, kauplemissüsteem, mis kasutab finantsturgudel otsuste ja tehingute tegemiseks täiustatud matemaatilisi mudeleid, mida nimetatakse algoritmideks. Algoritmiga programmeeritud arvuti sisestab elektroonilisi kauplemiskorraldusi, kui teatud tehnilised tingimused on täidetud. Need tingimused võivad muu hulgas hõlmata ajastust, hinda, tellimuse kogust ja üldiseid turusuundumusi.
Algoritmilist kauplemist kasutavad kõige laialdasemalt suured institutsionaalsed investorid, nagu riskifondid, investeerimisfondid ja pensionifondid. See on nii, sest selle pakutavad eelised on kõige olulisemad suurte fondide puhul. Näiteks kui fond ostab suure koguse teatud aktsiaid, võib see tõsta aktsia hinda piisavalt, et mõjutada negatiivselt kasumimarginaali, mida fond lootis saavutada. Algoritmilise kauplemise puhul on aga lihtne turumõju vähendamiseks jagada üks suur tehing mitmeks väiksemaks tehinguks.
Institutsionaalsete investorite eeliseks on ka kiirus, millega automatiseeritud algoritmilised kauplemisprogrammid saavad otsuseid langetada. Kui turuteave saadakse elektrooniliselt, tehakse kauplemisotsused automaatselt, sageli ilma inimese sekkumiseta. Otsused tehakse ja tellimused algatatakse enne, kui inimkauplejad on teabest teadlikud. See on osa suurest konkurentsieelisest, mis riskifondidel ja sarnastel kauplejatel võib üksikute investorite ees olla.
Kauplemisalgoritmidel endil on palju pikem ajalugu kui algoritmilisel kauplemisel. Algoritm viitab lihtsalt sammude jadale reaalajas turuandmete mustrite tuvastamiseks, et tuvastada kauplemisvõimalusi. Ajalooliselt kasutasid investeerimisühingud kauplemisalgoritmide koostamise protsessi käsitsi teostamiseks suurt hulka üksikuid kauplejaid. Kuid praegu saadaolevate täiustatud tehnoloogiate abil on kauplemisalgoritmide koostamine ja kasutuselevõtt palju kiirem protsess ning vaja on palju vähem töötajaid. Algoritmiline kauplemine on tõhusalt asendanud paljud investeerimisühingutele varem vajatud töötajad.
Kauplejad on siiski vajalikud algoritmilise kauplemise kasutamiseks. Paljudel juhtudel jälgib kaupleja digitaalsel armatuurlaual korraga mitme algoritmi andmeid, muutes kaupleja palju produktiivsemaks. Samuti on vaja veel kauplejate ja analüütikute tööd uute algoritmide väljamõtlemiseks ja olemasolevate optimeerimiseks.