Alamvõrgu mask on bittide muster, mida saab kasutada Interneti-protokolli (IP) aadressi teatud osade eraldamiseks. Kui see rakendatakse IP-aadressile, luuakse võrguliidese hosti aadress ja võrgu marsruutimise eesliide. Marsruutimise eesliidet tuntakse ka alamvõrgu või alamvõrguna. Võrgutarkvara ja riistvara kasutavad alamvõrgumaske võrgu osade isoleerimiseks ja haldamiseks.
Kui alamvõrgumask on loogiliselt JA-ga ühendatud või lisatud võrguliidese IP-aadressiga, on tulemuseks selle alamvõrgu algusaadress, kuhu liides kuulub. Ülejäänud osa IP-võrguaadressist on liidese hosti identifikaator. IP-versiooni 4 (IPv4) alamvõrgu maski väljendatakse tavaliselt nelja oktetiga punktiirjoones kümnendsüsteemis. Näiteks võib võtta 32-bitise IP-aadressi 192.164.178.5 maskiga 255.255.255.0. Sel juhul on alamvõrgu algusaadress või marsruutimise eesliide 192.164.178.0 ja hosti liidese identifikaator on 5.
Marsruutimise eesliidet väljendatakse tavaliselt CIDR-i (Classless Inter-Domain Routing) tähistusega. See eeldab eesliite ja prefiksi oluliste bittide arvu järgimist kaldkriipsuga. Näiteks alamvõrgu maskis 255.255.255.0 on 24 olulist bitti – antud juhul kõik. Kui seda alamvõrgu maski rakendatakse IPv4-aadressile 192.164.178.5, on tulemuseks CIDR-i tähistus prefiks 192.164.178.0/24. CIDR-i tähistust kasutatakse ka IP-versiooni 6 (IPv6) aadressidega.
IPv4 võrkudes on kõik sama marsruutimisprefiksiga aadressid samas alamvõrgus. Tavaliselt asuvad need samas lingis või füüsilises võrgus ühe ruuteri taga. Alamvõrk võib aga koosneda mitmest võrgusegmendist, sillast ja lülitist. Erinevale marsruutimisprefiksile mõeldud IP-paketid edastab praegusele marsruutimisprefiksile lisatud ruuter. IPv6 võrkudes ei pruugi identsete marsruutimisprefiksidega aadressid asuda samal lingil.
Alamvõrgu maski kontseptsioon võeti kasutusele 1990. aastate alguses koos CIDR-iga. Enne seda määrasid IP-aadressi neli kõrgemat järgu bitti, millisesse aadressiklassi see kuulub. Klass määras marsruutimise eesliite ja hosti identifikaatori bittide arvu, samuti alamvõrgu algus- ja lõpuaadressi. Alamvõrgu maski polnud vaja, kuna IP-aadress sisaldas kogu vajalikku teavet. Seda tüüpi arhitektuuri nimetatakse klassikaliseks võrguks.
Alamvõrgu maski kasutamist võrgu jagamiseks nimetatakse alamvõrguks. Kuna IPv4 võrkudes on piiratud aadressiruum, saab alamvõrku kasutada suuremate võrkude tõhusaks korraldamiseks. Võrreldes sellega pakuvad IPv6 võrgud tohutuid aadressiruume. IPv6 alamvõrke kasutatakse sagedamini kohalike võrkude eraldamiseks Internetist või võrkude ülemaailmseks korraldamiseks.