Alalõualuu purihambad on kõige tagumised hambad, mis asuvad alalõualuu ehk alalõua juures. Alalõualuu purihambaid on kolm: alalõualuu esimene molaar, alalõualuu teine molaar ja alalõua kolmas molaar. Iga hammas asub alalõualuu mõlemal küljel.
Purihambad moodustavad hambaanatoomia kõige tagumised hambad. Mõiste molaar pärineb ladinakeelsest terminist mola, mis tähendab veskikivi – teatud tüüpi kivi, mida kasutatakse teravilja jahvatamiseks. Samamoodi kasutatakse purihambaid toidu jahvatamiseks.
Igal inimesel on 12 molaari. Neist kuus on alalõualuu purihambad. Ülejäänud kuus hõlmavad kahte ülalõua esimest molaari, kahte ülalõua teist molaari ja kahte ülalõua kolmandat molaari. Need purihambad asuvad ülalõualuu või ülemise lõualuu juures ja vastavad nende all olevatele alalõualuudele.
Alalõualuu esimene purihammas, tuntud ka kui kuueaastane purihammas, asub vahetult alalõualuu teise premolaari taga. See hammas aitab alalõualuu esimest purihammast toidu närimisel või närimisel. Premolaari nimetatakse ka kaksikhambaks, kuna sellel on vähemalt kaks koonusekujulist tõusu, mida tuntakse käänakutena. Mõiste ei ole siiski täiesti täpne, kuna alalõualuu teisel premolaaril on kolm. Võrdluseks, alalõualuu esimesel molaaril on viis.
Lisaks närimisel kasutamisele on alalõualuu esimene purihammas tuntud ka kui esimene pursetele vastuvõtlik jäävhammas. See tähendab, et see purskab oma tekkekohast läbi sidekoe, et omandada oma funktsionaalsus igemete kohal. Alalõualuu esimene purihammas on ka kõige levinum hambaaukude ehk demineraliseerumise tõttu hammastesse tekkinud aukude koht. Uuringud on näidanud, et alalõualuu esimene molaar moodustab peaaegu poole endodontilisest ravist.
Otse alalõualuu esimese purihamba taga on alalõualuu teine purihammas. Tavaliselt on see viimane hammas, mis inimese esimeste eluaastate jooksul suhu ilmub – piima- ehk piimahammastega tähistatud perioodil. Teisel alalõualuu purihambal on neli ninaotsat: kaks on bukaalsed või põse lähedal ja kaks palataalsed või suu lae lähedal. Võrdluseks, esimesel alalõualuu purihammas on viis mügarat: kaks põskede; veel kaks on klassifitseeritud keeleliseks või keelelähedaseks; ja selle viies, distaalne, mis seisab teistest eemal.
Kolmas alalõua molaar ehk alalõualuu kolmas molaar on ehk hambaanatoomias kõige paremini tuntud tarkusehambana. See on viimane lõualuu purihambast, mis puhkeb või areneb, tavaliselt vanuses 17–25 aastat. Hambaarstid ekstraheerivad tavaliselt tarkusehambaid, kui need hakkavad teisi suus olevaid hambaid negatiivselt mõjutama.