Alalõualuu närv on närvisüsteemi anum, mis vastutab teabe edastamise eest näo alaosa ja lõualuu ning aju vahel. Suurema kolmiknärvi osa, see närv teenindab mitmeid närimise ja rääkimises osalevaid lihaseid, samuti lõua nahka, alahuule, põse sisekülge ja oimusid. See tähendab, et see saadab infot kahes suunas: sensoorne sisend nahalt ja limaskestadelt suunatakse aju poole ning aju motoorsed signaalid lihaste poole.
Viienda kraniaalnärvi, mida nimetatakse ka kolmiknärviks, hargnemisel paikneb alalõua närv täielikult pea sees. Kolmiknärvil, mis on suurim 12 kraniaalnärvist, on kolm peamist haru: oftalmoloogiline, ülalõua- ja alalõua närv. Need lõhestavad kolmiknärvi umbes silmakoopa kõrgusel ja sügaval kõrvani, kusjuures oftalmoloogiline närv annab tunde silma ja otsmiku piirkonda, ülalõualuu annab tunde nina ja ülemise lõualuu piirkonda ning alalõualuu edastab tundlikkuse alalõualuu ja lõua, keele limaskestade ja sisemuse, näo külgede ja oimukohtade ning nende piirkondade lihaste külge.
Alalõua närv on suures osas sensoorne anum, mis tähendab, et see kannab elektrilisi signaale nahalt ja teiste kudede pindadelt ajju. Need signaalid, mida tuntakse närviimpulssidena, edastavad sellist sensoorset sisendit nagu valu, rõhk ja temperatuur. Sellel on ka väiksem motoorne jaotus, mis transpordib närviimpulsse teises suunas, signaale ajust, mis suunavad näo ja lõualuu lihastele närimis- või kõneliigutusi tekitama või väljendeid kujundama.
Nende asjade saavutamiseks sõltub alalõua närv mitmest väiksemast harust. See on ainult transpordisoon nende veresoonte ja kolmiknärvi vahel. Alalõualuu närvi harude näideteks on mediaalne pterügoidnärv, mis varustab pterigoidi, mis on peamine närimislihas; põsenärv, mis tagastab sensoorset informatsiooni põse nahalt ja hammastelt, täpsemalt teisest ja kolmandast purihambast; ja keelenärv, mis innerveerib keelt.
Mõned neist harudest, nagu mediaalne pterigoid, jagunevad otse alalõualuu närvi põhitüvelt. Enamik neist tekib aga pärast seda, kui närv eraldub eesmiseks ja tagumiseks osaks, kusjuures põskede, külgmised pterygoid-, masterior- ja temporaalsed närvid paiknevad eesmises osas ning auriculotemporaalsed, keele-, alumised alveolaarsed ja müoüloidsed närvid hargnevad tagumisest osast. .