Alalõualuu on lõualuu alumine osa, mis liigub. Lõualuu töötab liigendmehhanismina ja sellel on alalõualuu lihaste võrgustik, mis aitab sellel korralikult toimida. Peamiselt koosnevad lõualuu külgedel olevad alalõualuu lihased mälumislihastest, oimulihastest ja pterigoidlihastest. Alalõualuu all olevate lihaste hulka kuuluvad digastrilised lihased, geniohüoid ja mülohüoid.
Masterid on alalõualuu lihased, mis sulgevad alalõua. Lõualuu mõlemal küljel on mälumislihas. Lisaks alalõua sulgemisele aitavad need lihased närimis- ja lihvimisliigutusi teha. Nende ülesanne on ka lõualuu tagasi tõmmata, tõmmates seda vajadusel tagasi. Kuna need lihased on lõualuu lihvimisliigutusega nii keeruliselt seotud, võivad need kergesti muutuda hellaks ja põletikuliseks inimestel, kellel on raskusi selliste haigusseisunditega nagu bruksism, kus inimene liigselt krigistab või surub hambaid kokku.
Mööda näo külgi ulatuvad kaks laia lihast lõualuu külgedelt kuni templi piirkonnani. Need alalõua lihased, mida nimetatakse oimulihasteks, on poolringi kujulised ja võtavad pea külgedel palju ruumi. Temporaallihased toimivad koos mälumislihastega, et sulgeda alalõug ja tõmmata lõualuu tagasi. Need aitavad ka toidu purustamisel ja jahvatamisel. Nende lihaste paiknemise tõttu pea külgedel, kui inimene kogeb lõualuu valu või sööb kogemata midagi ebatavaliselt kõva või krõmpsuvat, võib tal tekkida ka peavalu tüüpi valu.
Mõtmislihaste kõrval, mööda põskede külgi, võib leida pterigoidlihaseid. Need lihased jagunevad külgmisteks ja mediaalseteks pterygoidideks. Külgmised pterügoidid avavad lõualuu, samas kui mediaalsed pterygoidid töötavad koos mälumis- ja oimulihastega, et sulgeda lõualuu. Need konkreetsed lihased aitavad kaasa ka lõualuu küljelt küljele liikumisele. Pterigoidlihased kinnituvad lõualuust silmakoopade lähedale, nii et kui üks nendest lihastest saab vigastada või põletikku, võib inimene lisaks lõualuu valule kogeda ka silmavalu.
Lõua all on ka teisi alalõua lihaseid. Geniohüoidsed ja mülohüoidsed lihased avavad lõualuu alaosa. Digastrilised lihased, mis asuvad ka lõua all, jagunevad eesmise ja tagumise digastrilise osaga. Mõlemad lihased tõstavad vajadusel alalõualuu. Lõualuu ja teiste lihaste asend määravad kindlaks, millised digastrilised lihased tõstavad alalõualuu.