Aktsiapartnerid on üksikisikud, kes osalevad teatud tüüpi ühises projektis, mis eeldatavasti teenib tulu, mis jagatakse nende partnerite vahel. Seda terminit kasutatakse mõnikord investorite tuvastamiseks, kes ühinevad mingis riskikapitali skeemis või kellel on ettevõtte aktsiakapital ja kes jagavad selle ettevõtte teenitud kasumit. Aktsiapartner erineb lepingupartnerist selle poolest, et lepingupartner saab teatud tüüpi palka või hüvitist, kuid tegelikult ei säilita äriettevõttes mingit tüüpi omandiõigust.
Aktsiapartnerite puhul jagavad kõik kaasatud osapooled mitte ainult ettevõtte teenitud kasumist, vaid ka projektile omasest vastutusest. Selle vastutuse ulatus varieerub sõltuvalt iga partneri projekti tehtud investeeringu suurusest. See kehtib eriti riskikapitalipartnerite puhul, kuna finantspartnerite vahelise lepingu tingimused piiravad tavaliselt vastutust, mis põhinevad projekti igal ajahetkel panustatud kapitali suurusel. Partneril, kes panustab projekti väiksema summaga, on õigus saada ka väiksem osa tulust, kuid suudab hoida oma vastutuse ulatust tasemel, mida peetakse õiglaseks seoses prognoositava tuluga.
Erinevalt teist tüüpi partnerlustest ei saa aktsiapartnerid ettevõttesse või muusse ettevõtmisse tehtud investeeringu eest mingit tüüpi palka. Kasumit teenitakse ainult siis, kui projekt muutub kasumlikuks ja suudab teenida piisavalt puhastulu, et kvalifitseeruda partneritele mingisuguse väljamakse saamiseks. Mõnel juhul võivad aktsiapartnerid oodata aastaid, enne kui hakkavad tulu saama. Muul ajal võib projekt hakata kohe tulu tootma, võimaldades jagada kasumit partneritele esimese tegevusaasta jooksul.
Nagu igat tüüpi investeerimisstrateegia puhul, võtavad aktsiapartnerid teatud riski. Alati on võimalus, et ettevõtmine ebaõnnestub, mis toob kaasa seni investeeritud ressursside osalise või täieliku kadumise. Samuti on potentsiaal, et oodatav tootlus on oodatust tunduvalt väiksem, isegi kui ettevõtmine muutub mõõdukalt edukaks ja piisavalt stabiilseks, et toimida ilma täiendavate rahainvesteeringuteta. Sel põhjusel kipuvad aktsiapartnerid arvestama kõiki võimalikke tulemusi oma finantsplaneerimise osana ning lähtuvad kaasatuse määramisel iga stsenaariumi tõenäosusest ja sellest, mis juhtuks nende investeeringutega selle tulemusena.