“Aktiivne turg” on lõdvalt määratletud fraas, mis viitab märkimisväärselt kõrge kauplemise tasemega turule. Seda tüüpi turul on mõned eristavad omadused. See omakorda toob investoritele kaasa spetsiifilisi riske ja võimalusi.
Fraasil “aktiivne turg” on kaks erinevat tähendust. Üks on mõeldud konkreetse aktsia või muu finantstoote turu jaoks. Teine on terve turu jaoks, näiteks USA aktsiaturg.
Aktiivne turg on tavaliselt üsna likviidne. See mõõdab, kui lihtne on toodet osta või müüa ilma selle hinda muutmata. Üldjuhul eelistavad suuremad investorid likviidset turgu, kuna varasid on lihtsam kiiresti maha müüa, kui klient näiteks soovib oma investeeringut rahaks teha.
Turul, mis ei ole eriti likviidne, võib varade ootamatu müük põhjustada turuhinna languse, mis võib piirata või isegi tühistada müügist saadavat kasu sellel konkreetsel hetkel. Samamoodi võib aktsiate ostmine mittelikviidsel turul tõsta hinda, mis ületab selle, mille maksmisega ostja oli arvestanud. Aktiivse turu olemasolu on eriti teretulnud suurtele institutsionaalsetele investoritele, kuna nemad tegelevad suuremate mahtudega ja seega on neil suurem risk, et nende tehingud moonutavad hinda.
Aktiivse turu teine märkimisväärne omadus on madalam pakkumise ja müügi vahe. See on konkreetse kauba, aktsia või muu toote ostu- ja müügikursside vahe. Vahe eksisteerib seetõttu, et keegi, kes ostab aktsiaid, võtab endale riski, et ta ei saa seda hetkel, kui soovib, müüa. Mida aktiivsem on turg, seda suurem on võimalus, et nad ei pea ostja leidmisega nii kaua ootama. Vahe on tegelikult hind, mida aktsiat osta või müüa sooviv isik peab maksma, et tagada kohene tehingu tegemine.
Seda väljendit ei tohiks segi ajada aktiivse turujuhtimise või investeerimisega. See on strateegia, mille puhul investor või fondijuht valib konkreetselt välja üksikud aktsiad või muud finantstooted, mis nende arvates toimivad ebaproportsionaalselt hästi. See erineb passiivsest turujuhtimisest või investeerimisest, mille eesmärk on valida esinduslik hulk aktsiaid, mis toimivad suures osas turuga tervikuna, minimeerides seega teoreetiliselt nii üldist riski kui ka suure kasumi või kahjumi potentsiaali.