Aktiivne treening on termin, mida tavaliselt kuuleb meditsiiniasutustes ja taastusravikeskustes, samuti jõusaalides ja spordikeskustes. See on sisuliselt igasugune harjutus, mille käigus inimene peab liigutuse sooritamiseks jõudu rakendama. Vigastatud patsiendi jaoks võib see tähendada lihtsalt oma jala tõstmist või istumist ja voodist tõusmist. Aktiivse treeningu vastand on passiivne harjutus, mille käigus teine inimene liigutab tema eest patsiendi jäsemeid, et hoida lihaseid atrofeerumast või soodustada paremat liikumisulatust. Passiivsed harjutused on väga levinud füsioteraapia seadetes, kus patsient taastub jäseme või lihase purunemisest.
Enamikku jõusaalis või spordikeskuses tehtavaid harjutusi peetakse üldiselt aktiivseks treeninguks. Näiteks raskuste tõstmine nõuab kasutajalt aktiivset tõstmisliikumise algatamist. Lihast korduvalt kokku tõmmates kasvatab tõstja lihaseid. Teatud tüüpi venitusi võib seevastu pidada passiivseks treeninguks, kuna jäsemed jäävad paigale, samal ajal kui lihastele nende venitamiseks jõudu avaldatakse. Aktiivne treening hõlmab vabatahtlikku liikumist ja on üldiselt keskendunud lihaste kasvatamisele või südame-veresoonkonna töövõime parandamisele.
Kui inimene on vigastusest taastumas, võib ta osaleda kahte tüüpi aktiivses treeningus: lihtsas aktiivne ja abistatav. Assisteeritud aktiivharjutus on igasugune harjutus, mille käigus patsient peab liigutama jäsemeid või lihaseid iseseisvalt, kuid õe või terapeudi abiga. Teraapia, mis on liikunud passiivsest treeningust väljapoole aktiivsesse faasi, võib alata aktiivse abistatava treeninguga, sest lihased ei pruugi olla veel piisavalt tugevad, et täielikult iseseisvalt tegutseda; õde võib samuti aidata vältida patsiendi edasisi vigastusi või ebastabiilsust.
Lihtsad aktiivsed harjutused sõltuvad ainult patsiendi liikumisest, ilma õe või terapeudi abita. See on arenenum taastusravi vorm ja see toimub tavaliselt pärast seda, kui patsiendil on olnud piisavalt aega paranemiseks. Patsient teeb enne iseseisvalt aktiivseid harjutusi mitu päeva või nädalat passiivset treeningut ja abistavaid aktiivseid harjutusi, et lihased saaksid korralikult taastuda ja vältida korduvaid vigastusi. See taastusravi faas võib raskematel juhtudel kesta mitu nädalat, kuud või isegi lõputult. Aktiivsete harjutuste eesmärk on panna lihased meeles pidama, kuidas normaalselt toimida, ning arendada lihasmälu, et lihased ja liigesed saaksid taas hästi toimida.